Linna rahvastiku jagunemine ruumiliselt peegeldab sotsiaalset, tehnoloogilist ja turu poliitikat. (Lu ja Guldmann 2012) Kõikidel nendel aspektidel on oma mõju planeerimispoliitikale. Siiamaani pole riigid valglinnastumise planeerimise ja reguleerimisega eriti tegelenud, kuid see peab muutuma. Kuna tiheasustusega maa-alad on suuremad, siis kulud infrastruktuurile kasvavad. Samuti kasvab autode kasutamine kuna elanikud käivad tööle keskustesse, kus asub enamus töökohti. Autokasutamise suurenemisega kasvab ka õhureostus (Couch et al. 2007) suurenevad õhureostusest tulenevad terviseriskid ja kasvab liiklusõnnetuste oht arvab autor. Kokkuvõtteks võibki öelda, et kõige esimene ja märgatavaim valglinnastumisega kaasnev muutus on metsade ja haritava maa kadumine linnalähedastelt aladelt. Sellega kaasneb bioloogilise mitmekesisuse ja loomade elupaikade vähenemine. Rohealade kadumine toob endaga kaasa selle, et põuad ja üleujutused mõjutavad inimesi rohkemal määral
selle poole püüeldakse erinevate linnastumise poliitikate abidega. Sellist arvamust soodustab kindlasti see, et planeerimises pole tänapäeval kompaktsele linnale alternatiive ning selle põhjuseks võib pidada seda, et paradigmavahetus on alles käimas. Siiski on mitmete uuringute tulemustena leitud, et kompaktne linn pole alati kõige parem variant. Uuringutega on jõutud järeldustele, et kompaktse linnaga ei kaasne alati autokasutamise vähenemist, mida on peetud selle linnamudeli oluliseks positiivseks küljeks. Paljud teadlased väidavad, et autokasutuse määrab ennekõike sissetulek ja kütuse hind. Selle tõestuseks on leitud, et eri tihedusega piirkondades kõigub transpordile kulutatav energia ainult 5% piires. Lisaks on mitmete uurimustega selgunud, et jätkusuutlikkuse ja kompaktse linna vahel on nõrk või isegi negatiivne seos. Ei saa väita, et tihedus on ainus tegur, mis määrab linna jätkusuutlikkuse, seda
kultuurist ja inimeste elulaadist tulenevaid barjääre (Andersson, 1997). Praktilisest aspektist lähtuvalt tuleks transpordi kasutamise säästlikumaks muutmiseks ümber kujundada väga palju tahke inimese elus, eelkõige aga muuta inimese elulaadi (Andersson, 1997). Van Vugt, Van Lange ja Meertens (1995) väidavad, et auto eelistamisel alternatiivsetele transpordivalikutele mängib suurt rolli ajakulu ja kindlustunne, et jõutakse soovitud kohta õigeks ajaks. Autokasutamise suure osakaalu põhjusena nähakse ka arenevate maade püüdlust modernse elulaadi, käitumise ja väärtuste poole. Modernse elulaadi põhilisteks tunnusjoonteks on kõrge mobiilsuse ja vabaduse tunne (Andersson, M. 1997), mis seostub suuresti isikliku auto omamisega (Thynell 1997). Lääne maailm on adopteerinud auto nii füüsiliselt kui psühholoogiliselt ning autol on sageli kultuuriline ja sotsiaalne tähendus, mida ei saa asendada teist sorti
annaabi.ee 
