Seetõttu võib autor sellega manipuleerida, näiteks jättes mulje, et lugu liigub õnneliku lõpu poole, kuigi tegelikult on see traagiline. Reinhart Kosellecki ajalooteoorias on ootushorisont oletuste kogum, milliseks tulevik peaks seniste sündmuste põhjal kujunema. 11. Kuidas kirjeldavad retseptsiooniesteetika ja hermeneutika lugemisprotsessi? Kommenteeriga isikliku kogemuse põhjal. Wolfgang Iser (Konstanzi koolkond): R. Ingardeni põhjal > kirjandustekst on osalt autoir kavatsuste väljendus, aga sisaldab ‘tühikuid’ või ‘määratlematuid elemente’ > lugeja täidab need oma osalusega (on teksti kaaslooja). Kirjanduses toimub tähenduse loomine läbi lugeja osaluse (teatud ootused, nendes pettumine või nende täitumine, retrosepktiivsus, rekonstruktsioon). Kirjandusteosel on kaks poolust: kunstiline ja esteetiline. Kunstiline poolus on seotud autori loodud tekstiga ja esteetiline selle konkretiseeringuga, mida teeb lugeja
lugemisprotsessis mängivad olulist rolli ka lugeja varasemad kogemused, teadmised ja maailmavaade, mis kõik mõjutavad tema sotsiaalset käitumist lugeja ootuste horisont > selle alusel mõistavad ja hindavad lugejad loetud teoseid, on tihedalt seotud ajaloolise situatsiooniga ja võib aja jooksul muutuda, > kirjandusloo uurimisel peab vaatlema ka metatekstides väljenduvaid lugejate maitseotsuseid. Wolfgang Iser (Konstanzi koolkond) R. Ingardeni põhjal > kirjandustekst on osalt autoir kavatsuste väljendus, aga sisaldab `tühikuid' või `määratlematuid elemente' > lugeja täidab need oma osalusega (on teksti kaaslooja) Kirjanduses toimub tähenduse loomine läbi lugeja osaluse (teatud ootused, nendes pettumine või nende täitumine, retrosepktiivsus, rekonstruktsioon). Kirjandusteosel on kaks poolust: kunstiline ja esteetiline. Kunstiline poolus on seotud autori loodud tekstiga ja esteetiline selle konkretiseeringuga, mida teeb lugeja.
maailmavaade, mis kõik mõjutavad tema sotsiaalset käitumist lugeja ootuste horisont > selle alusel mõistavad ja hindavad lugejad loetud teoseid, on tihedalt seotud ajaloolise situatsiooniga ja võib aja jooksul muutuda, > kirjandusloo uurimisel peab vaatlema ka metatekstides väljenduvaid lugejate maitseotsuseid. Wolfgang Iser (Konstanzi koolkond) R. Ingardeni põhjal > kirjandustekst on osalt autoir kavatsuste väljendus, aga sisaldab ‘tühikuid’ või ‘määratlematuid elemente’ > lugeja täidab need oma osalusega (on teksti kaaslooja) Kirjanduses toimub tähenduse loomine läbi lugeja osaluse (teatud ootused, nendes pettumine või nende täitumine, retrosepktiivsus, rekonstruktsioon). Kirjandusteosel on kaks poolust: kunstiline ja esteetiline. Kunstiline poolus on seotud autori loodud tekstiga ja esteetiline selle konkretiseeringuga, mida teeb lugeja.
annaabi.ee 
