ning vähendab ülekaalulisuse ja diabeedi riski. Uuringu käigus tarbisid katsealused 30 grammi tšillit iga päev, kuid positiivset efekti on märgatud ka neil, kes söövad tšillit kaks- kolm korda nädalas. Kajenni pipar: suurendab sülje tootmist, ensüümide aktiivsust ja stimuleerib maomahla teket , kiirendab sooltetööd ning on gaasidevastase (karminatiivse) toimega; toimib põletikevastaselt, olles abimeheks artriidi, diabeedi, psoriaasi ja teiste autoimmuunhaigustega kaasneva süsteemse põletiku leevendamisel; sobib tulisest loomusest hoolimata paradoksaalsel kombel soolehaavandite raviks; on tsirkulatoorne stimulant, kiirendades nii lümfaatilist „pulsirütmi“ kui seedimiskiirust; on trombide vastase toimega, vähendades ateroskleroosi-, insuldi ja infarktiohtu, kuna sisaldab ohtralt salitsülaate — looduslikke verevedeldajaid. Cayenne on ka suurepärane veenide, arterite ja kapillaaride elastsuse säilitaja. Toimib tõhusa
välja langenud). Peanahk on tavalise kiilaspäisuse korral lööbevaba, hiljem kaob ka nahajoonis ning nahk muutub läikivaks. Alopeetsia algfaasis võib olla abi paiksetest ravivahenditest, mis parandavad peanaha verevarustust. Apteekides on käsimüügis minoksidiililahus ja -sampoon, orgaanilist mereproteiini (viviskaal) sisaldavad tabletid ja sampoon. Koldeline juuksekadu on haigus, mille põhjust ei tunta. Arvatakse, et tegemist on autoimmuunhaigusega, sest ta esineb sageli koos teiste autoimmuunhaigustega, nagu kilpnäärmehaigused, pigmendiainevahetushäired, suhkurtõbi. Soodustavateks teguriteks on kõik organismis olevad põletikukolded. Juuksed langevad välja ümarate kolletena, mille servadest on juuksed kergesti eemaldatavad ning kahjustunud. Juuste väljalangemise pidurdamiseks tuleb ravida kaasuvaid haigusi, mis võiksid juuksekadu soodustada. Et juuste väljalangemine on igale inimesele tõsine psüühiline trauma, siis saab sageli abi psühhoterapeudilt. Ravi on
elutegevusest ja paljunemisest võrreldes normaalse nahaga. Psoriaas on küllaltki sage haigus, mida põeb ~1,5-3% (1-5%) elanikkonnast, erinevused sõltuvad kliimavöötmest ning ka rassilistest omapäradest (kõige rohkem esineb seda valgetel). Haigus ei ole nakkav. Psoriaasi otsene tekkepõhjus on jäänud ebaselgeks. Haiguse autoimmuunset päritolu kinnitab seoste olemasolu mitme autoimmuunsust soodustava geenilookuse ja psoriaasi avaldumise vahel, psoriaasi koosesinemine teiste autoimmuunhaigustega ning erinevate põletikuliste tsütokiinide üleekspressioon psoriaasihaigete nahas ja veres. Erinevate psoriaasi vallandavate faktorite mõjul immuunsüsteem aktiveerub ning see põhjustab uute naharakkude tootmist normaalsest palju kiiremas tempos. Normaalne naharakk küpseb ja irdub 28 kuni 30 päevaga, kuid psoriaasi korral juhtub see juba kahe kuni kolme päevaga. Kui normaalses olekus naharakud irduvad, siis psoriaasi puhul nad kuhjuvad ja
organismi iseloomustab üldine tundlikkus. Teised MHC-ga seotud häired, mille korral spetsiifiline viga on teadmata, on näiteks üldine varieeruv immuundefitsiit (defektne IgA, IgG produktsioon; esineb tundlikkus ekstratsellulaarsete bakterite suhtes) ja selektiivne IgA puudulikkus (puudub IgA süntees; tundlikkus hingamisteede infektsioonide suhtes). (loeng 7, slaidid 29, 30) MHC II on seotud ka autoimmuunhaigustega, kus Ag ekspresseeritakse koos MHC II molekuliga rakkudel, kus seda tavaliselt ei esine. (loeng11, slaid16) MHC I ja II alleelid DR3/DQ2 ja DR4/DQ8 on seotud I tüüpi (insuliinsõltuva) diabeedi (DR2 alleeli puhul väiksem risk) ja tsöliaakiaga (siin lisaks ka HLA alleelid DQ2 ja B8). (loeng11, slaid19 ja 11.seminar, slaidid 19,27) HLA serotüübiga seotud tundlikkus autoimmuunhaigustele: DR4 - reumatoidartiit, DR3 - süsteemne
annaabi.ee 
