Ühiskonna ja riigikorraldus Vana-Ida riikides Vana-Ida riikideks on Egiptus ja Mesopotaamia. Egiptuse ühendas umbes 3000. eKr Ülem-Egiptuse vaarao Menes. Mesootaamias kujunesid järkjärgult samuti umbes 3000 eKr Sumerite linnriigid. Egiptlased pidasid end autohtoonseteks, ürgseks rahvaks. Neil polnud päritolulgende, nad samastasid end universumiga. Egiptuse ühiskond oli rangelt hierarhiline, selle tipus seisis absoluutse võimuga jumal-vaarao, kelle valitsemine pidi tagama loomuliku korra. Vaarao oli seadusandja,sõjaväe ülemjuhataja ja kõreima preestrina ainus täievoliline vahendaja inimeste ja jumalate vahel. Egiptuse riik ja ühiskond oli rõhutatult traditsiooniline. See toimis üksikasjadeni
Arengust: Lihased (koos sidekudedega) arenevad mesodermist (loote keskmisest kihist). Mesodermi diferentseerumisel tekivad somiidid - paarilised rakumassid keha segmentides. Somiitide keskkihis tekivad müotoomid, kus algsetest mesenhümaalsetest rakkudest arenevad müoblastid - primitiivsed lihasrakud, ja neist omakorda lihaskiud. Lihaseid, mis täiskasvanud organismis asuvad täpselt samal kohal, kus nad algusest peale arenesid, nimetatakse autohtoonseteks, neid lihaseid aga, mis on evolutsiooni käigus "rännanud" mujale, nimetatakse "heterohtoonseteks". Skeletilihaste ehitusest: Lihaseid võib jaotada välisehituse järgi (nagu luidki): pikad (jäsemetel ja kaelal), lühikesed (lülisamba ümber jne.) ja laiad (kõhupiirkonnas jne.). Tüüpiliseks skeletilihaseks loetakse pikka lihast, mille ehitus on aluseks kõigi lihaste ehituse kirjeldamisel. Lihase ladinakeelne nimetus "musculus" tähendab "hiireke" ja sel
· vöötlihaskude koosneb väga pikkadest kiududest. Tuumad on surutud raku perifeeriasse, rakumembraani alla. Müofibrillid paiknevad paralleelselt. Vöötlihaskude allub reeglina meie tahtele ning sellest on moodustunud kõiki skeletilihased ning osa siseelundite lihaseid. Skeletilihaseid on 300-600. Moodustavad 30-40% meie keha massist. Osa skeletilihaseid paikneb samas kohas, kus nad evolutsiooni algusest peale on arenenud neid nimetatakse autohtoonseteks lihasteks. Osa skeletilihaseid on evolutsiooni vältel rännanud teise kohta need on heterohtoonsed lihased. Skeletilihaste osad: · pea laienev algusosa, koosneb rohkem lihaskoest ja vähem sidekoest · kõht jäme keskosa, koosneb peamiselt lihaskoest, mille vahel on ka sidekudet · kõõlused peenemad algus- ja lõpposad, koosnevad ainult sidekoest. Alguskõõlus võib olla väga lühike, kuid on alati olemas. Lõppkõõlus on tavaliselt pikk.
annaabi.ee 
