ning liiguvad, pöörlevad, kolisevad, pritsivad vett või levitavad lõhna. Kõik need masinad on aga veidrad, kasutud ja absurdsetena mõjuvad. Kunstniku enda väljenduse kohaselt on see kõik ,,tsivilisatisooni jäätmete reanimeerimine". Ta ehitas ka joonistusmasinaid, mida nimetas ,,metamaatilisteks" (ing.k metamatic), kuulsaim oli ,,Metamatic nr.17" ning seda eksponeeriti 1959. aastal Pariisis ning selle näituse vältel tegi masin tuhandeid joonistusi. Järgnesid autodestruktiivsed (ennastpurustavad) masinad, neist tuntuim ,,Apoteoos New Yorgile" pidi 1960. aastal Moodsa Kunsti Muuseumi õuel paarikümne minuti jooksul masina eneselagundamist demonstreerima, kuid progrmmist kõrvale kaldudes põhjustas tulekahju. Ta on oma provokatiivse ja koomilise kokkusulatatud vanaraua-loominguga ainulaadne ning suurim Jean Tinguely muuseum asub Baselis. Koos oma abikaasa Niki de Saint Phalle'iga (1930-2002), kes oli samuti skulptor, tegi Jean
pööreldes helisid tekitasid, ja teisi veidraid, kasutuid, absurdsena mõjuvaid masinaid. Materjaliks valis kunstnik kõikvõimalikud tsivilisatsioonijäägid, vanade masinate osad, juhuslikud esemed. Nii on Tinguely looming vaadeldav ka KINEETILISE KUNSTINA, aga ka neodadana või UTIILIKUNSTINA (funk art). 50-ndatel aastatel hakkas ta ehitama joonistusmasinaid, millest kuulsaim, ,,Metamatic nr. 17" eksponeeriti 1959. aastal Pariisi ,,Noorte biennaalil". Järgnesid autodestruktiivsed masinad, neist tuntuim ,,Apoteoos New Yorgile", mis 1960. a-l Moodsa Kunsti Muuseumi õuel ennast paarikümne minuti jooksul tükkideks pidi lammutama, kuid programmist pisut kõrvale kaldudes põhjustas tulekahju. Abikaasa NIKI de SAINT PHALLE'iga (s. 1930) koos ehitas Tinguely Stockholmi Moderna museet' is hiiglasliku seljal lebava naise kuju (,,Temake" e. ,,Hon"), kuhu publik võis siseneda jalgade vahelt ja lõbustusparki meenutavas keskkonnas aega veeta.
helisid tekitasid, ja teisi veidraid, kasutuid, absurdsena mõjuvaid masinaid. Materjaliks valis kunstnik kõikvõimalikud tsivilisatsioonijäägid, vanade masinate osad, juhuslikud esemed. Nii on Tinguely looming vaadeldav ka KINEETILISE KUNSTINA, aga ka neodadana või UTIILIKUNSTINA (funk art). 50-ndatel aastatel hakkas ta ehitama joonistusmasinaid, millest kuulsaim, ,,Metamatic nr. 17" eksponeeriti 1959. aastal Pariisi ,,Noorte biennaalil". Järgnesid autodestruktiivsed masinad, neist tuntuim ,,Apoteoos New Yorgile", mis 1960. a-l Moodsa Kunsti Muuseumi õuel ennast paarikümne minuti jooksul tükkideks pidi lammutama, kuid programmist pisut kõrvale kaldudes põhjustas tulekahju. Abikaasa NIKI de SAINT PHALLE'iga (s. 1930) koos ehitas Tinguely Stockholmi Moderna museet' is hiiglasliku seljal lebava naise kuju (,,Temake" e. ,,Hon"), kuhu publik võis siseneda jalgade vahelt ja lõbustusparki meenutavas keskkonnas aega veeta. Seega olid
annaabi.ee 
