Ehitati juurde kitsarööpmelisi haruteid sealhulgas Sonda - Mustvee, Lelle - Pärnu ja Rapla - Virtsu tee. Uue laiarööpmelise teena valmistati 1931. aastal Tartu - Petseri liin. 1924. aastal elektrifitseeriti Tallinn Nõmme - Pääsküla liin. Mootorsõidukite arv on kasvanud pidevalt kõikidel aastatel, v.a. kriisiaastad. Autode arv kasvas Eestis 1922. - 1939. aastal 473-lt 6512-le, nende hulgas veoautode arv 195-lt 2476-le. 1931. aastaks kujunes ulatuslik autobussiliinide võrk, üldpikkusega 5008 km. Liinide arv ulatus 1000-ni. 1938. aastal olid need arvud vastavalt 6648 ja 132. Autobussiliinide pikkus ületas raudteede pikkuse 3,8 korda. 1938/39. a. liikles autobussidel ja raudteel 11,66 miljonit reisijat. Omariikluse perioodil kasvas tunduvalt kaubalaevastik. Nagu mujal, nii ka Eestis toimus purjelaevade väljavahetamine efektiivsemate auru- ja mootorlaevadega. Kui 1926. aastal oli 326 purjelaeva, arvestades 20 - brutoregistertonniseid ja suuremaid, siis 1
rajamine aastatel 1921-1922. Aastatel 1922-1926 hakati kavandama väikekortereid. Majad valmisid traditsionalistlikult kõrge kivist kelpkatuse, massiivsete seinte ja pisikeste kuueks jaotatud ning horisontaali venitatud akendega. Hooned meenutavad otsakuti kokku lükatud eramuid, kus iga sektsiooni leibkonnal on kaks korrust ja madala piirdeaiaga eesõu ning tagaaed.Ühiselamise selline vorm sobis hästi ka tehaste ja ettevõtete juurde. 1931. aastaks kujunes ulatuslik autobussiliinide võrk , üldpikkusega 5008 km. Omariikluse perioodil kasvas tunduvalt kaubalaevastik. Esimesi samme tegi tsiviillennundus. Kultuur Iseseisvusaastate suurimaks saavutuseks oli Eesti kultuuri arendamine. Erilist rõhku pandi haridusolude parandamisele- kehtestati kohustuslik algharidus, kirjutati eestikeelseid õpikuid , avati moodsaid koolimaju, 1919. a. taasavati Tartu Ülikool, edaspidi lisandusid veel mõned ülikoolid, maailmakuulsaks said mitmed teadlased nagu astronoom E
mineraalainete töötlemise ja nahatööstus. Eestis valmistati lennukeid, laevu, vedureid, põllumajandusmasinaid, võidusõidupaate, raadioaparaate ja moodsaid sidevahendeid, lifte, külmutusseadmeid, elektrimasinaid jm. Eesti tööstuse kaasajastamine sai võimalikuks tänu Saksa, Briti ja Skandinaavia välisinvestoritele. Eesti oli muutumas agraarmaast tööstuslikuks riigiks. Kogu maad kattis autobussiliinide tihe võrk. Eestil oli regulaarne laeva-ja lennuühendus paljude Euroopa riikidega. Siinsetes merekuurorites suvitas tuhandeid välismaalasi, peamiselt rootslasi. RADIKAALNE MAAREFORM Tööstuse edusammudele vaatama jäi Eesti põllumajandusmaaks. Elu maal muutis uueks maareform, millega võõrandati baltisaksa mõisnike maaomand koos hoonete, loomade ja inventariga. Võõrandatud maal rajati 56 000 uut talu. Esmajoones said maad Vabadussõjast
annaabi.ee 
