olid vähemalt Ernesti suhtes kentsakad kasvatuslikud ideed. Riietas teda samamoodi nagu tema poolteist aastat vanemat õde, kasvatas Ernestit nagu tüdrukuna. Ernest ei tahtnud näida nannipunnina, vaid tahtis maailmale tõestada, et on teraskõva sell. Põgenemine meeste maailma. Tahtis saada kirjanikuks. Isa sooritas enesetapu. Sellest tulenevalt on kohtumine surmaga Hemingway jutustustes ja romaanides üks kesksetest teemadest. Ta teosed läbi imbunud enamasti autobiograafiliselt tõlgendatavate tegelaskujude enesetapukavatsustest ja selleteemalistest vestlustest. Armastas kangelaslikkust ja seiklemist. Osales paljudes sõdades, sai tihti haavata, tundis inimelu haprust. Tegi hiljem kaduvikust oma elu ja loomingu keskse teema. Nautis kuulsust ja populaarsust, kuigi sündmusterohke eluviisi tõttu esines tal aeg-ajalt terviseprobleeme ja teda valdas depressiivne meeleolu. Masendus oli peres pärilik: ka õde ja vend tegid enesetapu
Freud ja Jung tabu. Ta õppis psühhiaatriat ning töötas kohtupsühhiaatria eksperdina. 1970 Lugu 1973 Sina 1988 Endspiel. Laskumine orgu. (Koos Madis Kõivuga) – see on üks tähis 80ndate lõpu suuremates kirjandusmuutustes. o 1972 Suvekool o 1975 Mees, kes ei mahu kivile o 1982 Faehlmann (Koos Madis Kõivuga) o 2006-2007 Päevaraamat I-II Kui kogu Vahingu looming ette võtta, siis seda koguaeg autobiograafiliselt lugeda ei saa. Tema kirjutamisstiili puhul võib öelda, et tegemist on üpris realistliku stiiliga. Toomas Vint 1995 Kojamehe naine – see räägib meheks sirgumise ja meheks olemise rõõmudest ja muredest. 2005 Topeltvalguses 2007 Mäluauguga naine – komponeeritud väga kindlalt, aga samas tekib ka põnev ootuse ja ootuse täitumise-petmise mehhanism. 2012 Avalikult abielus 20nda sajandi alguses oli ta kõige kõvemini kinni makstud elus olev kunstnik
kirjandusliigiliselt. ,,Olevikus" hakkas realistlikule põhitüübile iseloomulikult käsitlema rahva elu, kujunesid kindlailmelisemaks kirjanduslikud arusaamad. Loobudes tööst, asus Liiv vabakutselise kirjanikuna realiseerima oma aineid ja ideid mahukamate teostega. 1892. aastal kirjutatud, 1894 ilmunud ,,Vari" loomingu kandavamaid teoseid - aluseks teatud ulatuses kouümbruse inimeste mälestused teoorjuse ajastust, samuti sisaldades Liivi enese elukäiku, kuid mitte autobiograafiliselt, tegevus 1830-60. käsitleb ühiskonnakriitiliselt seisuslikke vastuolusid, mõisnike omavoli ja julmust. ,,Vari" on EESTI KIRJANDUSE AJALUGU 20 realistlik teos, kuigi sisaldab romantilisi pilte ja naiivseid soovunelmaid. Realistlikus käsitluses talupoegade elu asjalikus stiilis, etnograafiliste detailide ning rahvaluuleliste aspektidega, kajastatud rahvakeele omapära.
annaabi.ee 
