Stephen Kingi loomingu eripära · Üks parimaid lugusid, mis näitab Stephen Kingi stiili ja tehnikat, on "The Body" 1. . Lugu räägib kaheteistaastastest sõpradest, kes suve lõpul lähevad metsa matkama ning avastavad laiba. Oma matkal õpivad nad hindama elu ja sõprust. 2. Põgusal vaatlusel tundub "The Body" lihtsa paari äpardusega matk, kuid tõeline toredus peitub autobiograafilisel kokkusattumusel. Peategelane Gordie Lachance on poiss, kes kasvab üles meenutades oma vanema venna surma. Vanemaks saades on Gordie tuntud kui jutuvestja ja ta unistab saada kirjanikuks. Enne oma venna juhuslikku surma oli vanemate tähelepanu pööratud ainult vanemale pojale. Pärast surma aga vanemad ignoreerivad Gordie't. Osaliselt oli see ka nii Kingiga. Sest ta isa lahkus, kui Stephen oli kahe aastane ning ema oli enam vähem kogu aeg tööl. 3
Stephen Kingi loomingu eripära Üks parimaid lugusid, mis näitab Stephen Kingi stiili ja tehnikat, on "The Body". "The Body", mis on ka Hollywoodis ekraniseeritud, ilmus esmakordselt kogumikus "Different Seasons". Lugu räägib kaheteistaastastest sõpradest, kes suve lõpul lähevad metsa matkama ning avastavad laiba. Oma matkal õpivad nad hindama elu ja sõprust. Põgusal vaatlusel tundub "The Body" lihtsa paari äpardusega matk, kuid tõeline toredus peitub autobiograafilisel kokkusattumusel. Peategelane Gordie Lachance on poiss, kes kasvab üles meenutades oma vanema venna surma. Vanemaks saades on Gordie tuntud kui jutuvestja ja ta unistab saada kirjanikuks. Enne oma venna juhuslikku surma oli vanemate tähelepanu pööratud ainult vanemale pojale. Pärast surma aga vanemad ignoreerivad Gordie't. Osaliselt oli see ka nii Kingiga. Sest ta isa lahkus, kui Stephen oli kahe aastane ning ema oli enam vähem kogu aeg tööl. Nii et King ei saanudki vanemate juhendamist
"Numancia piiramine" on ajalooline tragöödia hispaanlaste esivanemate iberokeltide kangelaslikust vastupanust Rooma anastajatele.Teos on tragöödia algusest lõpuni. Teine säilinud varajane näidend, "Alziiri tehing", on seevastu tugevasti autobiograafiline, taustaks Cervantese enda läbielatu vangipõlve jooksul Alziiris. "Kaheksast komöödiast" sarnanevad "Alziiri tehinguga" mõneti kolm: "Vapper hispaanlane" , "Alziiri türmid" ja "Suur sultanitar donja Catalina de Oviedo" - neist autobiograafilisel pinnal kaks viimast. Kolmest näidendist kaldub koomilise poole kõige enam "Suur sultanitar". Algavat barokset mängulikkust peegeldab näidendi "Alziiri türmid" "teater teatris" kujund: Kristuse ülestõusmist pühitsedes lavastavad kristlastest vangid seal ühe Lope de Rueda paso'dest. Puhas intriigikomöödia on näidend "Armastuse labürint", mille tegevuspaik ja motiivid lähtuvad renessansiaegsest Itaaliast. Sellega
deemonit. 9 Rüütliromaanilikku, n.ö. romantilisse intriigi sekkuvad seejärel ka mõned allegoorilised tegelased ning näidend lõpeb kristlaste õnneliku naasmisega kodumaale Trinitaari ordu munkade kaasabil, nii nagu see oli olnud Cervantese enda elus. "Kaheksast komöödiast" sarnanevad "Alziiri tehinguga" mõneti kolm: "Vapper hispaanlane" , "Alziiri türmid" ja "Suur sultanitar donja Catalina de Oviedo" - neist autobiograafilisel pinnal kaks viimast. Tegevuspaik on PõhjaAafrika. Maurid ja mauritarid armuvad kristlannadesse ja kristlastesse, kel on omad kallimad kaasmaalaste seas; kristlastest ja mauridest renegaadid, ümberriietumised (maskid), põgenemised, kannatused ning finaalis kristlaste õnnelik (taas)kohtumine (abielu) või kojusõit. Kristlikpatriootilised motiivid rõhutuvad kord rohkem, kord vähem, kuid püsivalt. Selle kõrval on kristlaste ja mauride igapäevane suhtlemine loomulik, tihti nii
Ka saavad inimesed otsustamisel kasutada teiste inimeste salvestatud kogemust. Samuti oli ja on inimestele oluline kasutada mitmeid alternatiivseid võimalusi peaaegu samaaegselt. Seda funktsiooni täidab probleemide lahendamise ning loovuse kontekstis meie prefrontaalne ajukoor oma funktsioonidega. Damasio (1999) nimetab teadvuse kõrgemat taset laiendatud teadvuseks, mis koosneb tuumikteadvusest ja suurest töömälust. See teadvus võib lubada tekkida autobiograafilisel minal, mis hõlmab nii mälestusi meie poolt elatud möödunud elust kui ka meie planeeritava tulevase elu. Need minakohased mälestused ja unistused seotakse omavahel kokku meie poolt loodavate lugudega. Damasio arvates on inimesed loomulikud jutuvestjad, kusjuures nende juttude tuumaks on "mina". Mina kaardistab kõik meie muljed ning kujundab meie unikaalsuse. Kuigi enamus uurijaid näib nõustuvat, et suurem aju võimaldab meile teadvustatuse
annaabi.ee 
