ja tema kujunemisteel. Sarnane on aga mõlema teose puhul elulooliste seikade esitamine lugejaskonnale. Kõige kindlamalt käsitleb Suburg teoses ,,Minu saatusega võitluskäik'' oma põsepealse kasvaja teemat, millest kujunes arvamus, et abieluks pole naine kõlblik. Viimane aga viitab pigem Suburgi alandlikkusele ja eneseohverdamisele loobumaks armastusest, et mitte sarnast või veelgi õnnetumat hinge maailma tuua. Seega, kuigi on paljudes kirjaniku autobiograafiates läbivalt kasutatud samu fakte ja põhiaspekte, on teoste ülesehitus ning adressaadid tihti erinevad. Eve Annuk on artiklis esitanud mitmeid erinevaid argumente, mis on üles ehitatud pigem põhjustele ja ajenditele, muutmaks Lilli Suburgi väsimatuks naisvõitlejaks ja feministiks. Esimene ja ühtlasi ka kõige mõjuvamaks motiiviks, miks oli truism Suburgile niivõrd oluline, peab Annuk pidevat kriitikat ja vastumeelsust, millega pidi naine terve oma elu kokku puutuma. Vaid tänu tõe
teada, et ta tülitses Agrippinillaga pärijate küsimuses kuni ta mõrvati. Paitab, et Graves toetub oma seisukohal viktoriaanlikule õpetusele, mille kohaselt Claudiuse valitsemisaja teine pool on viimase poolt vaid vooluga kaasa minemine. Autori ideega türannia mõjutustest oleks kahtlemata paremini sobinud tegevustevaene periood. Veel üks näide allikatest eemaldumise kohta on ettekuulutus Claudiuse surmast. Väljamõeldud autobiograafiates esineb vastuolu, et inimene ei saa oma mõrva ette näha, muidu ta tegutseks, et seda ennetada. Ettekuulutus annab aga lugejale loost hea kokkuvõtte, mida muidu oleks Gravesil raske esitada olnud. -6-
Kui Sullivan sellest teada sai, vallandas ta Wrighti. 1.1. Noorus ilma kodupaigata Frank Llyod Wright on oma elulookirjutistes agaralt legendide loomisega tegelenud. Nii on ta näiteks oma sünniaastana nimetanud aastat 1869. Wrighti isa, William Wright, õppis ülikoolis juurat ja meditsiini, kuid sai hoopiski jutlustajaks. Ema, Anna Lloyd Jones, hoolitses majapidamise ja laste eest. Frank oli nende esiklaps. Isal oli ka varasemast abielust kolm vanemat last. Oma autobiograafiates ei maini Wright neid kordagi. Tema vanemad olid väga erinevad inimesed: ema oli iseteadlik ja intelligentne, kuid ilma kõrgema koolihariduseta, isa oli aga kõneosav, mitmekülgselt andekas, kuid ei osanud rahaga ümber käia. William Wright töötas väga paljudel kohtadel ja selle tõttu veetis noor Wright oma lapsepõlve vahelduvates paikades. 1877 pöördus perekond lõplikult Wisconsini tagasi. Frank oli alati üksildane ja tema tulemused koolis olid keskpärased
,,Robinson Crusoe" on võtnud eeskujuks selle sama zanri, võttis eeskujuks ühe reisikirja, kus üks mees sattus asustamata saarele. Selle pinnal tekkis kunstloome. Mõned ka valetasid, kirjeldasid seda, mida tglt ei näinud. Kirj, kuidas ta kohtas Ameerikasse reisides indiaaniprintsessi, kelle nimi oli Poccahontas. See zanr lõi aluse selleks, kuidas romaani. Henry Fielding. Ütles, et tal on vaba voli kirjutada, nii kuidas soovib, tema reegleid ei tea. Veel kasutati proosat autobiograafiates. Shakespeare kasutas oma teostes Brutaho(?) elulugusid. Inimesed kirjutasid kirju, tekkis terve romaanizanr. Üks jäljendatumaid autoreid Samuel Richardson. Tema on kiriromaani autor. Goethe ,,Noore Wertheri kannatused" ka kiriromaan Veel üks zanr päevikud. Nt Jonathan Swift'i päevikud, pühendatud tema kallimale Stellale. 18.saj romaanile oli allikaks mittefiktsionaalsed asjad. 18. saj proosa autoreid eristab see, et igaüks mõtles välja viisi,kuidas ta oma romaani kirjutab
annaabi.ee 
