Samas, kui tuulan mõttes läbi oma tutvusringkonda ja erinevaid inimesi, mõistan, et kõigi jaoks see võibolla nii ei olegi. Aga mida tähendab, informatsiooni meile kui religiooniks olemine? Kas ehk kuulun minagi sellise religiooni järgijate hulka? Lugedes läbi Ilmar Raagi artikli „Milleks meile uudised?“ sain ma oma arusaamadele toetust ja ka sõnastuse. Olin tükk aega mõelnud, kas ma olen ainuke, kellele ei anna järjekordsed metsatulekahjude ja autoavariide uudised mitte midagi muud, kui teadmise, et teinekord oskan vähemalt seltskonnas kaasa rääkida? Kui nooremana ajalehte lugedes või „Reporterit“ vaadates tekkis maailma veidrustest uudiseid nähes vähemalt mingigi emotsioon, siis nüüd aastaid hiljem ei oska ma enam imestadagi ega vaevugi nende peale oma arvamust avaldama. Teated geiparaadidest või abielurikkuvatest kirikupeadest ei suuda mind enam kõigutada rohkem, kui vaid ühe tülpinud ohkega
arengustaadiumites. Tahtmatud vigastused. Kuigi kõik vanusegrupid võivad tahtmatuid vigastusi saada, varieerub surma ja vigastuste tase erinevates arengustaadiumites (vaata Diagramm 1). Lapsepõlv. Tahtmatud vigastused lapsepõlves on tihtipeale tekitatud täiskasvanute ohtliku tegevuse või keskkonnaga, mis on täiskasvanute poolt mitteturvaliseks muudetud. Kõige sagedamini tekivad fataalsed vigastused autoavariide tõttu, mis on samal ajal ka peamiseks tahtmatute vigastuste põhjuseks igas vanuses. Teiseks lapse surma põhjuseks on uppumine. Mitte kõik lapsed ei upu basseinis või veekogus, vaid alla viieaastastele lastele võvad ka vann ja suured vett täis konteinerid ohtlikuks osutuda. Veel võivad lapsed surra põletushaavadesse või vigaseks jääda. Paljud tulekahjud on põhjustatud suitsetavate täiskasvanute poolt, milles ohvriteks on lapsed.
sekundilise täpsusega. 6 Ilmar Lilleorg Loogika vihik 2003 Teiseltpoolt, ühiskonnas toimuvate sotsiaalsete protsesside prognoosimisel kõnesolevast mõtlemise reeglist pole märkimisväärset abi. Näiteks, autoavariide vähendamine või lennukatastroofide vältimine on lahendamist vajav probleem, kuid kolmandat välistavat reeglit on selles võimatu rakendada, sest mõttetu on arutleda mistahes üksikjuhtumi kohta sarnaselt sellisega: kas tumehall Opel marsruudil Kaikalt Seakülla satub 23. augustil avariisse või mitte. Esitatud arutlus viitab asjaolule, et nii nagu asjade ja nähtuste maailmas ei ole vastuolulisuse printsiip ainuvalitseja, nii ei ole ka
annaabi.ee 
