sotsiaalse kujutlusvõimega seotud raskused. Autismi puudutava teadlikkuse tõstmine võib olla keeruline, sest autistlike inimeste puhul ei paista puue välja: autistlike laste vanemad ütlevad sageli, et teised inimesed peavad nende last lihtsalt üleannetuks või kasvatamatuks; täiskasvanud autistlikud inimesed aga leiavad sageli, et neid mõistetakse vääriti. Õigeaegne diagnoos ja ligipääs vajalikele teenustele ja toele on abiks kõikidele autistlikele lastele. Autismil on palju erinevaid väljendumisvorme, kuid üldiselt jagunevad selle haigusega seotud probleemid kolme peamisse valdkonda. Need on: sotsiaalse suhtlusega seotud raskused; sotsiaalse vastastikuse mõjutamisega seotud raskused; sotsiaalse kujutlusvõimega seotud raskused. Autistlikel inimestel on raskusi nii verbaalse kui mitteverbaalse keelega. Paljudel on keelest
· sotsiaalse kujutlusvõimega seotud raskused Autismi puudutava teadlikkuse tõstmine võib olla keeruline, sest autistlike inimeste puhul ei paista puue välja: autistlike laste vanemad ütlevad sageli, et teised inimesed peavad nende last lihtsalt üleannetuks või kasvatamatuks; täiskasvanud autistlikud inimesed aga leiavad sageli, et neid mõistetakse vääriti. Õigeaegne diagnoos ja ligipääs vajalikele teenustele ja toele on abiks kõikidele autistlikele lastele. 10 Kuidas näevad autistlikud inimesed maailma? Autistlikud inimesed on öelnud, et nende jaoks on maailm inimeste, kohtade ja sündmuste mass, milles orienteerumiseks peavad nad pingutama ja mis tekitab neis märkimisväärset ängistust. Eelkõige võib nende jaoks tavalisest keerulisem olla teiste inimeste mõistmine ja nendega
tõttu. Seetõttu mängivad autistlikud lapsed sageli üksi. Paljudel autistlikel lastel ilmnevad kinnismõtted, mis avalduvad näiteks mingi tegevuse pidevas kordamises (nt poiss 4 eelistab viibida tualettrummis, kus ta keerab kraani lahti ja jälgib vee voolamist). Suur osa autistlike laste käitumisest on juhitud rutiinist. Autistlikud lapsed väldivad teistele inimestele silma vaatamist (puudub silmside). Samuti meeldib autistlikele lastele rutiin, mille lõhkumisel või muutmisel (ka võõrasse keskkonda, näiteks haiglasse viimine) satub laps suurde stressi, on ärev ja rahutu. Seda just seepärast, et ta ei ole võimeline läbielatud kogemusi lahti mõtestama ega tulevasi sündmusi ette nägema. Muudeks autismi sümptomiteks on hirmud, une- ja söömishäired, raevuhood ja enese vastu suunatud agressioon. Ka anud juhtumi puhul esineb poisil söömishäire. Patsiendi kohta küsiksin veel:
lõdvestusega. Selleks õpib ta kõigepealt lõdvestuma. Paralleelselt koostab ta ärevussituatsioonide hierarhia. Kui lõdvestus selge, hakkab ta lõdvestunud olekut seostama varem foobiat esile kutsunud stiimuliga, alustades selle kõige nõrgemast, ärevushierarhias kõige madalamal astmel olevast variandist. Operantsel tingimisel põhineb näiteks sotsiaalsete ja koolivilumuste õpetamine vaimse mahajäämusega või autistlikele lastele. Lapse vaatlemise ja tema lähedaste küsitlemise teel selgitatakse välja temale hüvitustena toimivad tegurid (küpsis, kisell, patsutamine, kallistamine, kiitus vms.). Siis hakatakse igat soovitavat käitumist (istub oma kohal, tõmbab joone punktist A punkti B, eristab suure väikesest vms.) hüvitama. Lisades ka teisi käitumise modifitseerimise võtteid (kujundamine, etteütlemine, ülesande lihtsustamine ja
annaabi.ee 
