neurobioloogiline kesknärvisüsteemi arenguhäire, mida on märgata lapse arengu sel perioodil, kui ta peaks hakkama suhtlema ning esimesi sõnu kasutama. Autismile on iseloomulik inimsuhetest eemaldumine ja nende asendamine omaloodud fantaasiamaailmaga. Iga inimese käitumisjooned on individuaalsed ja omapärased. Raskematel juhtudel põhjustab autism puuet, mis on sarnane pimekurtide puudele. Järjekindla õpetuse ja tegelusravi abil on võimalik aidata autistil arendada igapäevaelus vajalikke oskusi, kaasaarvatud oskus suhelda. Paljud autistid jäävad aga kogu eluks sõltuvaks kõrvalisest abist. Antiik ja keskajal: ,,haldjate või kuradi poolt vahetatud laps". Autismi enne tamine ei ole võimalik. Sümptomid ehk avaldumine Esimesed sümptomid võivad ilmneda juba imikueas, kuid siis ei panda tavaliselt neid tähele, hiljem teadvustatakse need kui autismi sümptomid
reklaamid, telefoninumbrid jne. Osadel lastel võivad olla muusikaliselt väga andekad või oskavad hästi joonistada. Selles eas võivad esineda ka ebaadekvaatsed hirmud nagu näiteks kardetakse treppe, karusnahka jne. (Markov, 2006) Õpiraskused Autistlike inimeste õpiraskused ei piirdu ainult koolis õpitava omandamisega vaid need varieeruvad alates kooliõpingutest kuni enda eest hoolitsemiseni. Igal autistil on erinevad õpihäired ning seetõttu mõned autistlikud inimesed on suutelised iseseeisvaks eluks, kuid teised jällegi vajad pidevat abi. Autistlike laste puhul on väga tähtsal kohal nende keeleline areng. Autistid õpivad tavaliselt hiljem rääkima kui nende eakaaslased. Kui nende kõnevõime aga areneb, siis nad tihtipeale kordavad sõnu ja lauseid nii nagu nad neid kuulnud on ja seetõttu öeldakse, et autistlike laste kõnes esineb ehholaaliat ehk kajakõne
psüühiline häire ja vaid harvadel juhtudel on autismile omased jooned taandunud 1 täiskasvanueas. Esimesed tunnused on märgatavad juba kahel esimesel eluaastal, kuid käitumise iseärasused ei pruugi olla märgatavad enne 36. Söömis- ja unehäired on samuti tavalised, aga mitte autismi põhiolemuseks. Autismi esinemissagedus on 34 last 10 000 kohta. Sagedasem on see häire poiste hulgas: 34 poissi ühe tüdruku kohta. Järjekindla õpetuse ja tegelusraviga on võimalik aidata autistil arendada igapäevaelus vajalikke oskusi, kaasa arvatud oskust suhelda. Paljud autistid jäävad aga terve elu jooksul sõltuvaks pidevast kõrvalisest abist Autismi tekkepõhjused ei ole veel selged. On arvatud, et põhjuseks võivad olla üsasiseselt põetud punetised või tuberoosne skleroos (pärilik vaimse arengu mahajäämusega kulgev haigus). Magnettomograafiliste uuringute põhjal on oletatud ka väikeaju arengu häiret. (Jüri Liivamägi, Autism Eesti). Lapse autism
annaabi.ee 
