TFTP(3) parameetrid TFTP Server IP Address TFTP File Name TFTP File Type TFTP(4) Triviaalne failiedastusprotokoll UDP porti 69 kasutav ja väga vähe mäluruumi nõudev internetiutiliit failide edastamiseks aastast 1980. Seda on lihtsam kasutada kui FTP'd, kuid mis on ka väiksemate võimalustega (ei saa kasutada mitmest paketist koosnevate andmeüksuste edastamiseks). TFTP(5) Kuna TFTP protokollis puuduvad autentimis ja krüpteerimismehhanismid, siis on selle kasutamine avalikus Internetis ebaturvaline ja see leiab tänapäeval kasutust peamiselt privaatvõrkudes, näiteks W Window System'i terminalide või muude kõhnade klientide buutimiseks võrguhostilt või serverilt
äriprojektile, ekspertide ja turuliidrite arvamused) 1) Integreerime NFC kaarte panga- või ID-kaardiga. 2) Uute teenuste pakkumine (NFC maksmine toidupoes) 4. ÄRIPROJEKTI KIRJELDUS 4.1. TOODE/TEENUS Toote/teenuse olemus, selle erilised omadused, koostis: (Võib lisada jooniseid ja skeeme) NFC tehnoloogia (Near Field Communication) võimaldab lähiväljas teha kontaktivabasid autentimis- ja maksetoiminguid – tasuda teenuste ja toodete eest, saada infot, avada uksi, autoriseerida jpm. NFC abil ühendatatakse kaardil olev kiip või mobiilis moodul ja terminal kontaktivabalt 2-3 cm kauguselt raadiosidet kasutades. 1) Spetsiaalne kaart, kuhu klient saab laadida raha 2) Spetsiaalne automaat toidu tellimiseks 3) Tellimus jõuab otse teenindajale 4) Klient jõuab letini ning saab sööki oma tellimuse numbri näidates
dekrüpteerida juba isegi vähem, kui 1 minutiga. Kui esialgsed meetodid vajasid dekrüpteerimiseks ligikaudu miljon paketti,siis uuemad lahendused suudavad seda teha kümnetes kordades vähemate andmetega. WPA ja WPA2 802.11i või IEEE 802.11i-2004 on parandus algsele IEEE 802.11 standardile. Selle algne visand sai kinnitatud 24. Juunil 2004. See standard spetsifitseerib traadita võrkude turvamehhanisme. Antud parandus asendas autentimis ja privaatsus punkti originaalses standardis, mis kirjeldas detailsemalt turbe punkti. Antud standard soovitas mitte enam kasutada selleks ajaks murtud WEP protokolli. See parandus lisati hiljem publitseeritud IEEE 802.11-2007 standardisse. WPA töötati välja vahelahendusena, kasutamata kõiki IEEE 802.11i standardi võimalusi ja seda põhjusel, et IEEE 802.11i standard ei olnud veel lõplikult välja arendatud. IEEE802.11i teostamine kasutades kõiki standardi võimalusi oleks
11 põhjuseta, on patsiendil võimalus pöörduda kaebusega Eesti E-Tervise sihtasutuse või Andmekaitse Inspektsiooni poole. 5.2. ID-kaart ID-kaart on kiipkaart, millele lisaks pealetrükitud, visuaalselt identifitseerivatele andmetele (pilt, nimi, sünniaeg, isikukood jms) on salvestatud ka kasutaja elektrooniline identiteet: autentimis- ja allkirjastamissertifikaat koos salajaste võtmetega. ID,-kaardi abil antud allkiri on võrdne omakäelise allkirjaga ID-kaardi kasutamiseks on vaja kiipkaardilugejat ja spetsiaaltarkvara. ID- kaardi elektroonilisel kiibil hoitakse parooli, mis koosneb kahest osast ehk võtmest. Selle võtmepaari avalikku võtit hoitakse koos kaardiomaniku elektrooniliste isikuandmetega ID-kaardi kiibi avalikus osas, kust seda saavad lugeda kaardipõhiste läbipääsusüsteemide kaardilugejad,
kaug-sisselogimise terminaliemulaatorina. Vahel kasutatakse Telneti asemel lühendit TN TFTP (Trivial File Transfer Protocol) triviaalne failiedastusprotokoll UDP porti 69 kasutav ja väga vähe mäluruumi nõudev internetiutiliit failide edastamiseks aastast 1980. Seda on lihtsam kasutada kui FTP'd, kuid mis on ka väiksemate võimalustega (ei saa kasutada mitmest paketist koosnevate andmeüksuste edastamiseks). Kuna TFTP protokollis puuduvad autentimis- ja krüpteerimismehhanismid, siis on selle kasutamine avalikus Internetis ebaturvaline ja see leiab tänapäeval kasutust peamiselt privaatvõrkudes, näiteks W Window System'i terminalide või muude kõhnade klientide buutimiseks võrguhostilt või serverilt. Kokkuvõte Käesolevat referaati tehes sain teada ISO/OSI ja TCP/IP mudeli kihid ja nendest kihtidest lähemalt ,et mis on nende ülesanne jne. Kasutatud kirjandus www.vallaste.ee http://et.wikipedia.org/wiki/Ethernet
annaabi.ee 
