N 01.10.09 Hominiidide kujunemine · Nüüdisaegsed inimahvid gorilla ja simpans (troopiline Aafrika), gibon ja orangutan (Kalimantan ja Sumatra). Esimesena eraldus gibon, seejärel orangutan, gorilla ja hominiidid ning lõpuks simpans ja inimene (u 5 mln a tagasi) Eestis kõige lähedasem loom inimesele on nahkhiir · Esimesi inimahve: prokonsul 20 mln a vana inimahv (I'te seas) Griphopithecus esimene inimahv Euroopas Australopithecused inimese ja ahvi vahelüli Piltdowni kolju (1912; tõsiselt võeti käsile 1953. a ja avastati, et tegu võltsinguga, mis koosnes 50-60 000 a vanadest koljutükkidest ja inimahvi lõualuust) vs Taungi beebi (1920ndad) AUSTRALOPITHECUSED · Üks kuulsamaid Australopithecuseid on 1974. a leitud Lucy luukere (Etioopia; 3,2 mln a vana). Ta kõndis kahel jalal, oli u 120 cm pikk, u 30 kg raske ning taimtoiduline. Ta sai nime
Nad olid suhteliselt lühikesed, 1,20 m või natuke rohkem. Oluline erinevus: australopiteegid kõndisid kahel jalal. Selle kohta on olemas ka arheoloogilised tõendid, jäljed, 3,6 milj aasta vanused (vulkaani tuhk+vesi+2austraalopiteeki+päike= igavesed jäljed). Australopithecus boisei tal on keset pealage luuhari, n-ö punkari eelkäia. Antropoloogid arvavad, et selle külge võisid kinnituda võimsad lõualihased, nii et see võiks loomi ka maha murda. Australopithecused kõndisid kahel jalal ja nad olla välja rännanud juba metsast, elasid savannides. Liikusid ka aeglaselt, üks variant, miks nad püsti seisid, on see, et savannis on kõrge rohi ja et näha, pead olema kõrgem. Kõige vähem kaitstud on in (ja loom ka) kõhu poolt. Ohustatud olid väikesed lapsed, laps haarati sülle ja siis põgeneti nii?. Jalad liikumiseks käed vabad. Saad asju ka kanda. Nende kohta on öeldud, et olid esimesed, kes hakkasid üha enam tarbima liha. (Ahvid
australopithecuse jalajäljed. Seal lähedal oli vulkaan olnud ja purskanud. Tuhk läks maha, tuli vihm tekkis tuhaplöga. Kaks australopithecust jalutasid ja nende jalajäljed kivistusid sellesse plögasse. Oluline lüli, sest selle järgi on kindel, et nad kõndisid kindlasti kahel jalal; olid esimesed kes tegutsesid savannis. Australopithecus boisei kolju peal oli luuhari. Selle kohta oli teooria, et selle luuharja külge kinnitusid võimsad lõualuu lihased. Australopithecused olid esimesed, kes hakkasid kasutama ka lihatoitu. Tööriistade tegemiseks pidi kahel jalal kõndima, nii et esijäsemed olid vabad. Miks hakkas australopithecus kahel jalal kõndima? Savannis oli kõrge hein ja püsti seistes näeb kaugemale ja seda kus kiskjad on. Kahel jalal olles on kõht avatud kiskjatele, neljal jalal olles on kõht peidus. Australopithecus võis lapsi põgenedes süles hoida. Võis esijäsemeid hakata ka teatud tööriistade jaoks kasutama
annaabi.ee 
