liigi esindajatele. 1967 leidsid Louis ja Mary Leakey samast kohast veel vähemalt 2 isendi jäänuseid, mis olid samasuguste tunnustega. Nendega koos leiti töödeldud kive, ühelt küljelt teravaks tahutud veerkive, mis olid kaheldamatult elusolendi poolt loodud, seega primitiivsed tööriistad. 1964 määratles Louis Leakey need hominiidileiud uue liigina ja kandis selle perekonda Homo liiginime habilis (~ "osavkäpp") all. Sellise määratluse peamiseks kriteeriumiks oli esiteks australopiteekustega võrreldes märksa suurem ajumaht (600–675 cm³) ja teiseks kiviriistade (olduvai kultuuri esemete) esinemine. Skeletiehituse poolest olid need olendid üsna sarnased gratsiilsetele australopiteekustele, välja arvatud suurem ajukolju ja väiksemad purihambad. Esialgu ei tunnustanud enamik paleoantropolooge Leakey'de leide Homo-liigina, vaid pidas neid mingiks gratsiilsete australopitetsiinide vormiks. Siin toimisid tugevasti juurdunud
60ndate aastate teisel poolel püstitasid ameerika paleoantropoloogid E. Simons ja D. Pilbeam hüpoteesi, et esmasteks hominiidideks olid hoopis ramapiteekused (Ramapithecus). Need olid tuntud peamiselt fossiilsete lõualuufragmentide ja hammaste järgi Pakistani ja Põhja-India leiukohtadest vanusega vahemikus 15...10 mln. aastat. Nende hammaste ja rekonstrueeritud hammastesüsteemi ehitus ilmutasid tunnuseid, mis erinesid drüopiteekuste omast, kuid sarnanesid australopiteekustega ja hilisemate hominiididega. Ramapiteekused oletati australopiteekuste otsesteks eellasteks. Seda seisukohta jagas 70ndatel aastatel enamik paleoantropolooge. Lähtudes sellest, hinnati hominiidide evolutsiooniharu lahknemise ajaks pongiididest (drüopiteekustest) vahemikku 18...15 mln. aastat tagasi. Mõned teadlased, kes pooldasid hominiidide põlvnemise protohominoidset hüpoteesi, tuletasid ramapiteekused seni tundmatutest
esindajatele. 1967 leidsid Louis ja Mary Leakey samast kohast veel vähemalt 2 isendi jäänuseid, mis olid samasuguste tunnustega. Nendega koos leiti töödeldud kive, ühelt küljelt teravaks tahutud veerkive, mis olid kaheldamatult elusolendi poolt loodud, seega primitiivsed tööriistad. 1964 määratles Louis Leakey need hominiidileiud uue liigina ja kandis selle perekonda Homo liiginime habilis (~ "osavkäpp") all. Sellise määratluse peamiseks kriteeriumiks oli esiteks australopiteekustega võrreldes märksa suurem ajumaht (600675 cm³) ja teiseks kiviriistade (olduvai kultuuri esemete) esinemine. Skeletiehituse poolest olid need olendid üsna sarnased gratsiilsetele australopiteekustele, välja arvatud suurem ajukolju ja väiksemad purihambad. Esialgu ei tunnustanud enamik paleoantropoloogeLeakey'de leide Homo-liigina, vaid pidas neid mingiks gratsiilsete australopitetsiinide vormiks. Siin toimisid tugevasti
Australopithecus robustus Ardipithecus ramidus avastati 1992. ja 1993. Leiukoht Aramis Etioopias. Liiginimi ramidus tuleneb afarikeelsest sõnast "ramid" (juur). Luuleidude vanuseks u 4,4 milj. Neis ilmnevad inimlaste ja inimahvide segatunnused, käisid ilmselt kahel jalal. Nende pikkus oli u 122 cm ning kaal 40 kg. Elasid metsades või metsastel aladel. Algselt paigutatud australopiteekuste hulka (australopithecus ramidus), kuid hilisemad uuringud on näidanud, et tal on australopiteekustega võrreldes suured erinevused hiljem sai uueks perekonnanimeks ardipithecus, sest teda peetakse uude perekonda kuuluvaks. "Ardi" afari keeles põhi või põrand. Australopithecus anamensise vanimad luuleiud saadi 1965. a, rohkem luid alles 1994. Leiukoht Kanapoi Keenias. Elas ajavahemikus 4,23,9 milj a tagasi. Elukeskkonnaks savann või osaliselt metsane ala. Kolju ahvilik, kehaosad selgete hominiidsete
annaabi.ee 
