keemiline keskkond ning suhted koosluse komponentide vahel ja naaberkooslustega moodustavad kokku ökosüsteemi. Millest moodustub gild? Gildiks nimetatakse samal troofilisel taseme asuvaid liike, mis kasutavad enam-vähem samu ressurse enam-vähem samasugusel moel Nimeta maakera biogeograafilised riikkonnad! Maa on jaotatud 8 suuremaks biogeograafiliseks riikkonnaks: · Palearktis · Afrotroopis · Indo-Malai · Australaasia · Okeaania rk · Nearktis · Neotroopis · Antarktis Millest sõltub liigrikkus? Liikide arvust ning sündmustest, mis võivad takkistada geeni liikumisele ning uute liikide tekkimisele Kirjelda liigirikkuse ja laiuskraadide omavahelist seost! Tavaline on liigirikkuse gradient troopika suunas- mida lähem ekvaatorida, seda on rohkem liiki ning pooluste suunas see arv väheneb. Kirjelda pindala ja liigrikkuse omavahelist seost! S= cAz S = liikide arv A= pindala c & z konstandid
keemiline keskkond ning suhted koosluse komponentide vahel ja naaberkooslustega moodustavad kokku ökosüsteemi. 10. Millest moodustub gild? Samal troofilisel tasemel asuvaid liike, mis kasutavad enam-vähem samu ressursse enam-vähem ühesugusel moel, nimetatakse kokkuvõtvalt gildiks. 11. Nimeta maakera biogeograafilised riikkonnad! - Palearktis - Afrotroopis - Indo-Malai - Australaasia - Okeaania rk - Nearktis - Neotroopis - Antarktis 12. Millest sõltub liigrikkus? Juurde tekkimine sõltub: ● Sündmustest, mis tekitavad takistusi geeni liikumisele ● Liikide arvust Liikide kadumine sõltub ● häirefaktorite tugevusest ja tüüpidest 13. Kirjelda liigirikkuse ja laiuskraadide omavahelist seost! - Tavaline on liigirikkuse gradient troopika suunas. VALEM S=cAz 14. Kirjelda pindala ja liigrikkuse omavahelist seost!
Morfoloogiliselt raske iseloomustada: enamus vahelduvate lihtlehtedega puittaimed, õied varieeruvad, aktinomorfsed ja sügomorfsed, liit- ja lahklehise krooniga (lemm-maltsalised, siniladvalised, eebenipuulised, nurmenukulised, sapotillipuulised, teepõõsalised, kanarbikulised, aktiniidialised, sarratseenialised Sugukond kanarbikulised – Ericaceae Kukemarjalised (Empetraceae), uibulehelised (Pyrolaceae) ja seenlillelised (Monotropaceae) ning rööpkanarbikulised (Australaasia päritolu) kuuluvad nüüd kanarbikuliste hulka, kokku umbes 4000 liiki. Enamuses igihaljad kseromorfsete (erikoidsete) lehtedega puhmastaimed, põõsad ja väikesed puud, eelistavad happelist pinnast tihedalt seotud seensümbiontidega, esineb saprofüüte õis viietine, kroon lahk- v. liitlehine, tolmukaid 10 vili: mari v. kupar Sugukond nurmenukulised – Primulaceae Peamiselt põhjapoolkeral, 600 - 1000 liiki (s.str või s.l.) Rohttaimed Lehed peamiselt lihtsad, kodarikuna või vahelduvad
annaabi.ee 
