· 1000 inimese kohta 13 sündi. · 1000 inimese kohta 7 surma · Sündimus on suur, kuid langeb. · Sünnitajaid ja töövõimelisi inimesi on palju. · Väikelaste suremus on madal. · Poisse sünnib veidi rohkem, kui tüdrukuid · Austraalia rahvastik on demograafilise ülemineku teises etapis (Rahvastiku vananemine) · Suuremad linnad on Sydney, Melbourne, Brisbane, Perth, Adelaide. · Pealinn Canberra. ( 340 tuhat elanikku ) · 91 % austraallastest elavad linnades või nende ümbruses. · Suuremad linnad paiknevad rannikualadel, kuna seal on kliima elamiseks parem, samuti on võimalik kalastamine ning merendus. · Kesk-Austraalias on rahvastik väga hõre, kuna seal asuvad kõrbed ja kliima on elamiseks ebasobiv.
1 VEINIRIIK UUS-MEREMAA Veinitööstus Uus-meremaal sai hoo sisse aastal 1970, kus paar aastat hiljem hakkasid karjamaad asenduma veiniaedadega. Peamiseks piirkonnaks kus hakati viinamarju kasvatama oli Marlborough, kus algselt kasvas vaid mõni üksik puu. Esimese tööstuslikus mõõdus veiniaia rajasid Marlborough’d läbiva Wairau jõe orgu praeguseks Brancotti nime omandanud ettevõtte (varem Montana) austraallastest asutajad. Esimesed viinapuud, mis juba 1973. aastal istutati, olid sortidest Cabernet Sauvignon ja Müller-Thurgau. Nüüdseks ülikuulsaks muutunud Sauvignon Blanc jõudis kohale alles aastal 1975. Murrang tuligi alles kümme aastat hiljem, kui Cloudy Bay, mille loojaks oli austraallane, tegi ostetud viinamarjadest oma esimese veini. Tulemus oli fantastiline ja Cloudy Bay muutus tagaotsitud harulduseks, mida kõik maitsta soovisid
Seda nähtust saab seletada sellega, et saare territoorium on meeletult suur, kuid elanike arv on võrreldes sellega küllaltki väike. Tänu sellele ei ole ka rahvastiku tihedus suur. Järgmine oluline osa Austraalia rahvastikust on selle etniline koostis. See peegeldab tugevalt sisserännet, kuna umbes 90% rahvastikust on pärit Euroopast, suurem osa neist, ~85% on pärit Inglismaalt ja Iirimaalt, 6% on Aasiast ja kõigest 2,2% on pärismaalaseid. ~25% austraallastest on südinud välismaal ja 43% elanikest on vähemalt üks vanematest sündinud välismaal. See annab tugeva tõestuse sellele, et Austraalia rahvastikust suure osa moodustavad sisserännanud inimesed. Rahvastik on riigis ka vananev, mis on päris suur probleem. Seda põhjustab ka pikk oodatav eluiga, mis on lausa 77-82 aastat (vastavalt mehed ja naised). 0-14 aastaseid inimesi on Austraalias 18,9%, 15-64 aastaseid on aga 67,5% ja sellest vanemaid on 13,6%. Vanuse mediaan on aga 36,9 aastat
köögi- ja puuvilja ning piimakarja kasvatamisele. Oluliseimaks teraviljaks on nisu, kuid toodetakse ka kaera, otra, tubakat, rukist, õliseemneid, suhkruroogu ja erinevaid puuvilju. Austraalia kogub tasapisi kuulsust ka veinimaana ning on maailma suurim villa tootja. Austraalia linnad Suurimad linnad on Sydney(3 502 301), Melbourne(3 160 171), Brisbane(1 508 161), Perth(1 176 542), Adelaide(1 002 127) ja Canberra( 339 727). 91 % austraallastest elavad linnades või nende ümbruses. Suuremad linnad paiknevad rannikualadel, kuna seal on kliima elamiseks parem, samuti on võimalik kalastamine ning merendus. Kesk-Austraalias on rahvastik väga hõre, kuna seal asuvad kõrbed ja kliima on 10 elamiseks ebasobiv. Melbourne on linn Austraalia kagurannikul Port Philipi lahe ääres Yarra jõe suudmes, Victoria osariigi pealinn. Melbourne on elanike arvult (3 659 700) teine linn Austraalias (Sydney järel). Melbourne on linn aastast 1842.
annaabi.ee 
