27 Lihv 1. Millised faasid on Lihv 1 mikrostruktuuris? : 1. austeniit 2. tsementiit 3. ledeburiit 4. perliit 5. ferriit 28 Millistest jahtumisetappidest tekib Lihv 1 toodud struktuur? : 1. 727 kraadi juures tekib ferriit austeniidist eutektse muutuse tulemusel 2. Struktuuri tekib sulast olekust tardumisel 3. Antud struktuur tekib 911 kraadi juures austeniidi lagunemisel ferriidiks 4. Antud struktuur hakkab tekkima ~850 kraadist alates, mil osa austeniiti laguneb ferriidiks kuni 727 oC, mis on ka näha struktuuris. 727 kraadi juures on austeniidis lahustunud 0,8% süsinikku ja eutektoidse muutuse järel tekib struktuuri perliit 5. Antud struktuur hakkab tekkima ~830 kraadist alates, mil osa austeniiti laguneb ja tekib tsementiit kuni 727 oC, mis on ka näha struktuuris. 727 kraadi juures on austeniidis lahustunud 0,8% süsinikku ja eutektoidse muutuse järel tekib struktuuri perliit 29 Lihv 2.
Student Response: 1% Score: 4/4 Küsimus 36 (2 points) Millistest jahtumise viimastest etappidest tekib antud struktuur? Student Response: Õppija Vastuse variandid vastus a. Antud struktuur tekib 911 kraadi juures austeniidi lagunemisel ferriidiks b. Antud struktuur hakkab tekkima ~850 kraadist alates, mil osa austeniiti laguneb ferriidiks kuni 727 C, mis on ka näha struktuuris. 727 kraadi juures on austeniidis lahustunud 0.8% süsinikku ja eutektoidse muutuse järel tekib struktuuri perliit c. Antud struktuur hakkab tekkima ~830 kraadist alates, mil osa austeniiti laguneb ja tekib
Score: 0/2 35. Leidke fotol toodud terase süsinikusisaldus mikrolihvi järgi, kui perliit moodustab 96% lihvi pindalast. Student Response Answer: 0,96 Score: 2/2 36. Millistest jahtumise viimastest etappidest tekib antud struktuur? Student Response A. Antud struktuur tekib 911 kraadi juures austeniidi lagunemisel ferriidiks B. Antud struktuur hakkab tekkima ~850 kraadist alates, mil osa austeniiti laguneb ferriidiks kuni 727 C, mis on ka näha struktuuris. 727 kraadi juures on austeniidis lahustunud 0.8% süsinikku ja eutektoidse muutuse järel tekib struktuuri perliit C. Antud struktuur hakkab tekkima ~830 kraadist alates, mil osa austeniiti laguneb ja tekib tsementiit kuni 727 C, mis on ka näha struktuuris. 727 kraadi juures on austeniidis lahustunud 0.8% süsinikku ja eutektoidse muutuse järel tekib struktuuri perliit D
moodustab 95% lihvi pindalast. Student Response Value Answer: 0,8 0% 1,09 Score: 0/2 36. Millistest jahtumise viimastest etappidest tekib antud stru Student Response A. Antud struktuur tekib 911 kraadi juures austeniidi lagunemisel ferriidiks B. Antud struktuur hakkab tekkima ~850 kraadist alates, mil osa austeniiti laguneb ferriidiks kuni 727 C, mis on ka näha struktuuris. 727 kraadi juures on austeniidis lahustunud 0.8% süsinikku ja Student Response eutektoidse muutuse järel tekib struktuuri perliit C. Antud struktuur hakkab tekkima ~830 kraadist alates, mil osa austeniiti laguneb ja tekib tsementiit kuni 727 C, mis on ka näha struktuuris. 727 kraadi juures on austeniidis lahustunud 0
Lihv 1. Millised faasid on Lihv 1 mikrostruktuuris? Vali üks või enam: 1. ferriit 2. austeniit 3. tsementiit 4. perliit 5. ledeburiit Question 28 Correct Mark 2,00 out of 2,00 Question text Millistest jahtumisetappidest tekib Lihv 1 toodud struktuur? Vali üks: 1. Struktuuri tekib sulast olekust tardumisel 2. 727 kraadi juures tekib ferriit austeniidist eutektse muutuse tulemusel 3. Antud struktuur hakkab tekkima ~850 kraadist alates, mil osa austeniiti laguneb ferriidiks kuni 727 oC, mis on ka näha struktuuris. 727 kraadi juures on austeniidis lahustunud 0,8% süsinikku ja eutektoidse muutuse järel tekib struktuuri perliit 4. Antud struktuur tekib 911 kraadi juures austeniidi lagunemisel ferriidiks 5. Antud struktuur hakkab tekkima ~830 kraadist alates, mil osa austeniiti laguneb ja tekib tsementiit kuni 727 oC, mis on ka näha struktuuris. 727 kraadi juures on austeniidis
Student Response Feedback A. Antud struktuur tekib 911 kraadi juures austeniidi lagunemisel ferriidiks B. Struktuuri iseloomulikumad jooned (ferriit, perliit, tsementiit) tekivad sulast olekust tardumisel C. Antud struktuur hakkab tekkima ~830 kraadist alates, mil osa austeniiti laguneb ja tekib tsementiit kuni 727 C, mis on ka näha struktuuris. 727 kraadi juures on austeniidis lahustunud 0.8% süsinikku ja eutektoidse muutuse järel tekib struktuuri perliit D. Antud struktuur hakkab tekkima ~850 kraadist alates, mil osa austeniiti laguneb ferriidiks kuni 727 C, mis on ka näha struktuuris. 727 kraadi juures
Score: 2/2 36. Millistest jahtumise viimastest etappidest tekib antud struktuur? Student Response Value Correct Answer A. Antud struktuur tekib 911 kraadi juures 100% austeniidi lagunemisel ferriidiks B. Antud struktuur hakkab tekkima ~850 kraadist alates, mil osa austeniiti laguneb ferriidiks kuni 727 C, mis on ka näha struktuuris. 727 kraadi juures on austeniidis lahustunud 0.8% süsinikku ja eutektoidse muutuse järel tekib struktuuri perliit C. Antud struktuur hakkab tekkima ~830 kraadist alates, mil osa austeniiti laguneb ja tekib tsementiit kuni 727 C, mis on ka näha struktuuris. 727 kraadi juures on austeniidis lahustunud 0
a) Ferriit (F) - süsiniku tardlahus rauas. Temperatuuril 727°C lahustub rauas kuni 0,02% C (massiprotsentides), toatemperatuuril aga kuni 0,01%. Ferriidil on ruumtsentreeritud kuupvõre (K8). Ferriidil on väike tugevus ja kõvadus, kuid suur plastsus. b) Austeniit (A) on süsiniku tardlahus rauas tahktsentreeritud kuupvõrega (K12). Süsiniku maksimaalne lahustuvus rauas on 2,14% temperatuuril 1147°C , temperatuuril 727°C 0,8%. Toatemperatuuril austeniiti süsinikterastes ei esine, sest ta laguneb 727°C juures perliidiks (F+T) c) Perliit (P) on ferriidi ja tsementiidi eutektoidne segu süsinukusisaldusega 0,8%, esineb neis raua-süsiniksulamites, milles C > 0,02% ja ta tekib austeniidi (süsinikusisaldusega 0,8%) lagunemisel temperatuuril 727°C: A -> P (F+T) d) Tsementiit (T) on raua ja süsiniku keemiline ühend Fe3C raudkarbiid. Tema süsinikusisaldus on 6,67% ja ta on raua süsiniksulamite struktuuriosadest kõige
5. Tüüpdetail hammasratas Rm=1000N/mm2 ja HRC=62(pind) Sobiv mark:16NiCr4 Karastamisel kasutatakse pinnakihi rikastamist süsinikuga. Pärast tsementiitimist termotöödeldakse otsekarastamisel, ühekordsel karastamisel või kahekordsel karastamisel. Suuri detaile saab karastada õlis või õhus. Legeeritakse molübdeeni või volframiga, mis stabiliseerib allajahutatud austeniiti ja lubab karastada õhus. Kasutatakse ühekordset karastamist peale tsemetiitimist ning kahekordne karastamine põhjustab detaili mõõtmete muutuse, mis tingib lõppviimistleva töötlemise. .
1. põhimetall: 1C35 2. põhimetall: X2CrNiMo 17-12-2 Keevitusprotsess: GTAW Joonis 2.1 - Schaeffleri diagramm Diagrammi analüüs: Joonisel punkt 1 näitab põhimetalli punkti diagrammil ja punkt 2 näitab kõrglgeerterase punkti, punkt C vastab keevituse lisamaterjali punktile ja punkt W on keevismetalli punkt. Iselomulikud alad diagrammil: Austeniit - kuumpragude tekkimise tõenäosus suur. Soovitav vältida puhast austeniiti, vaid eelistada strukturi 5-12% ferriiti, mis asetseb kolmnurgana diagrammi keskel. Austeniit + ferriit struktuur võib tekkida temperatuuridel 470- 900 kraadi juures. Antud piirkonda tuleks vältida või keevitada nii, et see ala keevisliites oleks võimalikult kitsas. Ferriit - tera kasv ja löögisitkuse halvenemine. Martensiit - vesinik- ehk külmpragude tekkimise tõenäosus suureneb. Vähendada vesiniku sattumist õm- blusesse.
Kuna tahkkesendatud kuupvõre tühikud on suuremad kui ruumkesendatud kuupvõre omad, lahustub -rauas rohkem süsinikku- kuni 2,14% temperatuuril 1147 °C. Austeniit pole stabiilne temperatuuridel alla 727 °C. Ta võib suure süsinikusisaldusega terastes säilida ka toatemperatuuril, kui kasutada kiiret jahutamist. Austeniidi omadused: Kõvadus suurem kui ferriidil, sitke ja hästi deforeeritav nii kuumalt kui külmalt, mittemagnetiline. Toatemperatuuril austeniiti süsinikterastes ei esine, sest ta laguneb 727 °C juures ferriidiks ja tsementiidiks e. perliidiks. Tsementiit (T) ehk raudkarbiid Fe 3C (cementite, iron carbide) on raua ja süsiniku keemiline ühend, mis sisaldab 6,67 massiprotsenti süsinikku. Tsementiit on ebastabiilne faas ja laguneb temperatuuridel üle 1300 °C nii, et tal puudub kindel sulamistemperatuur. Tsementiiti iseloomustab: habras, väga kõva (820 HB), kõige kõvem süsinikuterastes esinevatest faasidest
Malmvalandite valmistamiseks kasutatakse on 2,14% temperatuuril 1147 °C, temperatuuril masinaehituses peamiselt hallmalmi, 727 °C 0,8%. Toatemperatuuril austeniiti vastutusrikkamate masinaosade korral (vänt- ja süsinikterastes ei esine, sest ta laguneb 727 °C jaotusvõllid, hammasrattad, kepsud jms.) juures ferriidiks ja tsementiidiks e. perliidiks. kasutatakse aga keragrafiitmalmi ning
temperatuuri kontroll on lihtsam, kui detaili temperatuuri määramine) vähendab sisepinged ja karastusdeformatsioonid. Meetodi peamiseks puuduseks on detaili suuruse piirangud, süsinikuteraste detailide maksimaalne mõõt on 10 mm, legeerterastel 20 30 mm. Jahutamisel kuumas soolavannis suuremate detailide keskosas jahutuskiirus jääb alla kriitilisest kiirusest, mille tulemusena osa austeniiti muutub perliidiks ja jääb pehmeks. 5) Isotermkarastus, joon. 14.1, kõver 4, erineb astekarastusest sellega, et detail hoitakse sulasoolavannis temperatuuriga 250 350 0C kuni austeniidi täieliku lagunemiseni. Isotermkarastuse tulemusena austeniit laguneb temperatuuril, mis on natuke kõrgem, kui martensiitmuutuse temperatuur, tulemusena tekkib beiniitne struktuur
Raual on kaks polü- morfset kuju: α-rauas (Feα) ruumkesendatud kuup- võrega (tähistatakse K8) ja γ-rauas (Feγ) tahkkesendatud kuupvõrega (K12). 11 Joonis 13. α-raua ja γ-raua kristallivõred 8. Faasidiagrammid Joonis 14. Fe-C faasidiagreamm, terased Austeniit (A) on süsiniku tardlahus γ-rauas. Süsiniku maksimaalne lahustuvus γ-rauas on 2,14% temperatuuril 1147 °C, temperatuuril 727 °C – 0,8%. Toatemperatuuril austeniiti süsinikterastes ei esine, sest ta laguneb 727 °C juures ferriidiks ja tsementiidiks e. perliidiks. Ferriit (F) – süsiniku tardlahus α-rauas. Temperatuuril 727 °C lahustub 〈-rauas kuni 0,02% C (massi %), toatemperatuuril aga kuni 0,01%. Ferriidil on ruumkesendatud kuupvõre, väike tugevus ja kõvadus, kuid suur plastsus. Tsementiit (T) on raua ja süsiniku keemiline ühend raudkarbiid – Fe3C. Tema süsinikusisaldus on 6,67% ja ta on rauasüsinikusulamite struktuuriosadest kõige
sisalduse poolest. a) Ferriit (F) süsiniku tardlahus a-rauas.Temperatuuril 727 °C lahustub a-rauas kuni 0,02% C (massi %), toatemperatuuril aga kuni 0,01%. Ferriidil on ruumkesendatud kuupvõre, väike tugevus ja kõvadus, kuid suur plastsus. b) Austeniit (A) on süsiniku tardlahus y -rauas. Süsiniku maksimaalne lahustuvus y-rauas on 2,14% temperatuuril 1147°C, temperatuuril 727 °C 0,8%. Toatempe- ratuuril austeniiti süsinikterastes ei esine, sest ta laguneb 727 °C juures ferriidiks ja tsementiidiks e. perliidiks. c) Perliit (P) on ferriidi ja tsementiidi eutek- toidsegu süsinikusisaldusega 0,8%; esineb neis rauasüsinikusulamites, milles C>0,02%. Perliit tekib auteniidi (süsiniku- sisaldusega 0,8%) lagunemisel tempera- tuuril 727 °C: A = P (F+T). d) Tsementiit (T) on raua ja süsiniku keemiline ühend raudkarbiid Fe3C. Tema süsinikusisal- dus on 6,67% ja ta on
Masinaosade valmistamiseks kasutatavad terased b) Austeniit (A) on süsiniku tardlahus γ-rauas. peavad olema töökindlad, see tähendab, et nendel Süsiniku maksimaalne lahustuvus γ-rauas peavad olema kõrged tugevusnäitajad Rm ja Rp0,2, on 2,14% temperatuuril 1147 °C, vastuvõetav külmahapruslävi ja löögisitkus KU. temperatuuril 727 °C – 0,8%. Toatemperatuuril Parendatavad terased on kesksüsinikterased austeniiti süsinikterastes ei esine, (0,3...0,5%C), milles on 3...5% legeerivaid elemente. sest ta laguneb 727 °C juures ferriidiks ja Nende termotöötlus seisneb karastamises tsementiidiks e. perliidiks. (reeglina õlisse, mõnikord sulasoolas või õhus) ja c) Perliit (P) on ferriidi ja tsementiidi eutektoidsegu kõrgnoolutamises temperatuuril 550...600 °C. Peale sellist süsinikusisaldusega 0,8%; esineb
120kraadi/s kiirusega, näiteks kiirusega v 4 . Martensiitmuutus algab temperaturil M a (joonis 1) ja toimub pideva jahtumise tingimustes teatud temperatuurivahemikus, mille lõpul M 1 säilib mõningate kogus muutumata jäänud nn. jääkausteniiti. Muutetemperatuurid Ma ja M1 olenevad terase koostisest, eelkõige süsinikusisaldusest. Kui süsinikku on üle 0,6%, siis temperatuur M 1 langeb alla 0 kraadi ja jahtumisel jääb terasesse austeniiti seda rohkem, mida suurem on süsinikusisaldus. Legeerelemendid võivad moodustada terases uusi struktuuriosi ning nad mõjutavad oluliselt allajahutatu austeniidi muutuste iseloomu ja kulgemist. Üldiselt legeerelemendid suurendavad austeniidi püsivust ja seega nihutavad C-kõverad paremale perliitsete struktuuride suunas ning vähendavad karastamiseks vajalikku kriitilist jahutuskiirust. Struktuurimuutused martensiidi kuumutamisel
Temperatuuril 727 °C lahustub -rauas kuni 0,02% C (massi %), toatemperatuuril aga Sele 1.17. -raua ja -raua kristallivõred kuni 0,01%. Ferriidil on ruumkesendatud kuupvõre, väike tugevus ja kõvadus, kuid suur plastsus. b) Austeniit (A) on süsiniku tardlahus -rauas. Süsiniku maksimaalne lahustuvus -rauas on 2,14% temperatuuril 1147 °C, temperatuuril 727 °C – 0,8%. Toatempe- ratuuril austeniiti süsinikterastes ei esine, sest ta laguneb 727 °C juures ferriidiks ja tsementiidiks e. perliidiks. c) Perliit (P) on ferriidi ja tsementiidi eutek- toidsegu süsinikusisaldusega 0,8%; esineb neis rauasüsinikusulamites, milles C>0,02%. Perliit tekib austeniidi (süsiniku- sisaldusega 0,8%) lagunemisel tempera- tuuril 727 °C: F e a a to m C a a to m A P (F+T).
0,02% C (massi %), toatemperatuuril aga Sele 1.17. -raua ja -raua kristallivõred kuni 0,01%. Ferriidil on ruumkesendatud kuupvõre, väike tugevus ja kõvadus, kuid suur plastsus. b) Austeniit (A) on süsiniku tardlahus -rauas. Süsiniku maksimaalne lahustuvus -rauas on 2,14% temperatuuril 1147 °C, temperatuuril 727 °C 0,8%. Toatempe- ratuuril austeniiti süsinikterastes ei esine, sest ta laguneb 727 °C juures ferriidiks ja tsementiidiks e. perliidiks. c) Perliit (P) on ferriidi ja tsementiidi eutek- toidsegu süsinikusisaldusega 0,8%; esineb neis rauasüsinikusulamites, milles C>0,02%. Perliit tekib austeniidi (süsiniku- sisaldusega 0,8%) lagunemisel tempera- tuuril 727 °C: Fe aatom C aatom
annaabi.ee 
