kogu süsinik on seotud olekustsementiidis (Fe3C). Need on seotud süsinikugamalmid e. valgemalmid 2) malmid, kus kogu süsinik või suurem osa sellest on vabas olekus grafiidina. Need malmid on tuntud grafiitmalmidena (tuntumad neist on hallmalmid). 20. Mis on ferriit, austeniit, tsementiit? Ferriit on süsiniku tardlahus α-rauas. Tehakse vahet madaltemperatuurilise ferriidi ning kõrgtemperatuurilise ferriidi vahel. Austeniit on samuti raua ja süsiniku tardlahus. Austeniidil on pindtsentreeritud kuupvõre, kus võib lahustuda 2,14% süsinikku. Austeniidi struktuur on pehme ning sitke ning seepärast viiakse sepistamine läbi nendel temperatuuridel. Tsementiit on raua ja süsiniku keemiline ühend, mis sisaldab 25 aatomprotsenti ehk 6,67 massiprotsenti süsinikku. Tsementiit on väga kõva ja väga habras. 21. Mis on metallide polümorfism (allotroopia)? Mõnedel metallidel on sõltuvalt temperatuurist enam kui üks kristallivõre tüüp. Seda
ta peab erinevarele agresiivsetele keskkondadele vastu. 1.4.1 Dupleks terased Dupleks terased koosnevad kahest faasist, austeniidist ja ferriidist ning umbes pooleks. Neid kasutatakse heade mehaaniliste omaduste tõttu, nagu korrosioonikindlus. Dupleks teras on peaegu kaks korda tugevam kui tavaline feriit või austeniit teras. Dupleksil on oluliselt parem kõvadus kui feriidil, kuigi väiksem kõvadus kui austeniidil. [13] Dupleksi märgistus on EN 10088 1.4.2 Dupleks sulam 2304 Tõmbetugevus 600-830 N/mm2 Voolepiir 400 N/mm2 Väga hea korrosiooni kindlus Kõvadus-260HB [14] Keemiline C Si P S N Cr Ni Mo Cu Mn element max max max max max max max max max Dupleks 0.05- 22.0- 0.030 1.00 2.00 0.035 0
peeneteraliseks ja saadud struktuuri nimetatakse troostiidiks. Suurema allajahutuse puhul tekib nõelja struktuuriga beiniit. Martensiitmuutus toimub madala temperatuurini jahutatud terastes, mil austeniit kaotab püsivuse, kuid süsinikuaatomite difuusse ümberpaiknemise puudumise tõttu ei saa austeniit enam perliidiks muutuda. Seega martensiitmuutus on mittedifuusne, mille tulemuseks on nõelja struktuuriga süsiniku üleküllastunud tahke lahus α-rauas. Martensiidil on suuremerimaht kui austeniidil, millega kaasneb tunduv sisepingete suurenemine karastunud terases ja millest tuleneb martensiidi suur kõvadus (üle 60 HRC) ning tugevus. Et vältida antud terases austeniidi lagunemist difusiooni teel, ehk saada martensiiti, on vaja terast jahutada temperatuurini 300-200 kraadi kriitilisest kiirusest v k (joonis 1) suurema, üle 120kraadi/s kiirusega, näiteks kiirusega v 4 . Martensiitmuutus algab temperaturil M a (joonis 1) ja toimub pideva jahtumise tingimustes
annaabi.ee 
