Kas Ansip on peremees? Miks teenivad riigiettevõtete juhtfiguurid kosmilise tasusi võrreldes naisterahvaga, kes suundub hommikul Maksimarketisse 10 tunnisele tööpäevale, seda 300 eest kuus. Lasteraha suurus on Eestis 20. Käies talvel Itaalias, maksis pitsa ja 2 liitrine coca pudel sama palju! Kas lastetoestus peaks tõstma? Mis on meil ja riigil viga? Kas aitavad Rahvakogud? Või tuleb ühineda Soome või Venemaaga? Minu tuleviku Eesti näeb välja hoolivam ja austavam. Kõik hoiaksid üksteist ja näitaksid üles isamaalisust. Eesti on hea koht elamiseks, ärme riku seda ära !
tütred nii uhked, et ei tarvitsenud oma isa matuselegi minna. Isekas oli ka mees nimega Jevgeni Onegin, kes oli peategelaseks Puskini raamatus ,,Jevgeni Onegin". Ta armastas oma vabadust, kuid samas oli tal kombeks kurameerida naistega ja elada seltskonna elu. Jevgeni ihkas endale palju naisi korraga, isegi teiste meeste omasid. Kui Tatjana talle oma armastust avaldas, siis Onegin põlgas teda. Hiljem, kui Jevgeni temalt armastust palus, siis oli ta juba hiljaks jäänud kuna temast austavam mees, teda juba kosimas käinud. Lõpuks oli ta üksinda, mis ei tundunud talle enam vabadusena, vaid karmi saatusena. Sarnane mees oli ka Petsorin. Temagi kurameeris naistega ja ei tahtnud oma kunagisest naisest lahku öelda. Petsorinil mingeid plaane oma oma kunagise armukese Maryga polnud, aga ei suutnud samas ka leppida faktiga, et Grusnitski teda ihkab. Duellis Petsorini ja Grusnitski vahel saavutas ta edu, kuid südametunnistus Mary ees sundis teda lahkuma Pjatigorskist. Hiljem kohtas ta
mis rahes konfliktsituatsioonis - olgu siis tegemist abordi, raviks nõusoleku andmise või eutanaasiaga. Kuid ikkagai võib küsida, kas on olemas olukordi, kus üksikisiku soove peaks piirma mingitel muudel kalutlustel? Teoloog võib vastata: "Jah, on." Rooma katoliku kirik näiteks ei tunnista enesetappu, ravist keeldumist võib aga teatud tingimustel ju samuti enesetapuks pidada. On avaldatud arvamust, et vähemtõsisem ja -austavam suhtumine ellu tähendaks inimkonna põhiväärtuste kõrvaleheitmist. Siiski on enesemääramise printsiip nüüdseks küllalt juurdunud. Mis tahes piirangud raviga nõustumise või mittenõustumise õigusele on kadumas. Teerajajaks antud vallas oli Austraalia Victoria osariigi 1988. aasta raviseadus. Selle kohaselt võib patsient keelduda ravist kas üldistel või spetsiifilistel põhjustel, kui ta on oma soovi ka kirjalikult kinnitanud.
Kultuuriline relativism lähtub ainult meie endi huvidest, seega on selline teooria veidi egoistlik. Psühholoogiline egoism lähtub enesekesksusest, sest see on eelkõige teoorias eesmärk enda piire laiendada. Selle peamine motiiv on enesekesksus, mis ütleb, et inimene oma tegevustes lähtub kõrgematest hüvedest ja kõrgematest eesmärkidest. Nende teostamiseks tuleb anda maksimaalne vabadus ega tohi piirata inimest tema enese huvide saavutamisel. See eetika on kõige austavam inimese suhte, sest see on inimloomusele loomupärane. Selle teooria rajaja oli F. Nietzsche. Tema meelest on inimese peamine tunnus elul võimutahe. See pole muud kui ühe inimkonna osa soov orjastada või piirata teisi. Karjas suruvad nõrgemad tugevamatele peale teatud voorusi, mistõttu tugevad eristuvad massist. Nietzsche süüdistas kristlust kõiges. Näiteks uskus ta, et kristlusga käivad kaasas halvad kombed ja üksikisiku saatuse ärarikkumine. Kristlus pidavat loomulikku