vesihaldjas, merehaldjas, järve-, jõe- või kaevuhaldjas. Mõnikord nimetatakse neid ka vaimudeks, näiteks kaevuvaim, merevaim, veevaim. Veel võib nimetada maahaldjad ja metsahaldjad, kellel oli ka koht inimeste elus. Need jumalused ei ole suured ega võimsad nagu monoteistlik (Monoteism: ainujumala süsteem. eraldatakse loojat ja loodut.) ülijumal vaid on polüteistliku (Polüteism: mitme jumaluse süsteem.) panteoni (Panteon: jumalaile pühendatud tempel) sarnased loodusjõud, mida austakse/kummardatakse näiteks pühad hiiepuud ja ohvrikivid. Arvan, et Eesti loodusfilosoofia on omamoodi kultuur, mida võib vaadelda inimeste ja keskkonna (ka eluruumi) seostena, sh: loodus, kodu, pere, kool, tehnoloogia, meedia, majandus, poliitika jm. End eestlaseks pidavad inimesed võiksid kodu, kooli ja massimeedia koostoimel osata eristada kultuuris, looduses ja igapäevaelus nähtusi kategooriate oma ja võõras kaudu st. ennekõike, et Eesti rahvusest kodanikud peaksid
Kujutisi iidsetel raidkividel ja metallesemetel võib võrrelda nendega, mis olid kasutusel tätoveeringutena. Fakt on see, et tätoveerimine oli kuni 20. sajandini müstilise tähendusega või seda kasutati staatuse sümbolina.( http://www.pelgulinna.tln.edu.ee/pelgukool/kuajalugu/tattoo.pdf) 1.6. Tätoveerijad Paljudes kultuurides on tätoveerijaks šamaan, maag või preester. Tätoveerimine on tihti maagiline riitus rohkem traditsionaalsemates kultuurides ja tätoveerijat austakse kui preestrit või šamaani. Uus-Meremaal ja kindlates Põhja-Ameerika indiaanlaste hõimudes peeti tätoveerimist religiooseks tseremooniaks, selle viis läbi preester. Tegelikku tätoveerimise protsessi, täis rituaali ja tabusid, saadi sooritada ainult preestri poolt ja oli seotud uskumustega, mis olid saladused, teada ainult preesterkonnale. Tätoveerija, okultismi preester või shamaan kasutab tihti tätoveeringut puutekohana või vaimse maailma uksena.
mis pidevalt ümber kujuneb, kelle poliitiline süsteem muutub tsükliliselt. gumsa ja gumlao - Gumlao viitab egalitaarsele ideoloogiale, kus pärilikkus ei anna kõrgemat staatust ja üritab teadlikult vältida hierarhiale omast tendentsi, samas kui gumsa viitab rohkem hierarhilisele vormile. Leach näitab mõningal määral, et Kachin'i ühiskonnad võnguvad gumlao ja gumsa vahel. Igal kohalikul kogukonnal on oma pühak, mung nat, keda küla avalikus kohas mitu päeva kestva rituaali käigus austakse ning kellele ohverdatakse. Hierarhilise gumsa perioodi ajal peetakse mung nat'i pealiku (pärilikkuse) liini spirituaalseks liikmeks; egalitaarse gumlao süsteemi siseselt, on ta kõikide liinide / sugupuude esivanem. Taeva nat Madai, vaimsese maailma valitseja, on tunnustatud vaid gumsa süsteemis. Egalitaarse gumlao etappidel hingede "kuningale" ei ohverdata. Lisaks on olemas loomuomane suhe
annaabi.ee 
