Vaskpillid. Trompet: Vaskpillide sopranpilliks on trompet. Trompetid on ühed vanimad muusikalised instrumendid, need eksisteerisid juba 1500 aastat enne Kristust. Trompet on teinud suure arengu mitmete aastasadade jooksul. Praegu on kasutusel trompet konstrueeriti 19.sajandi algul. Trompetid valmistatakse enamasti vasest. Trompeti kõla on pidulik ning seda on kasutatud pidulikel sündmustel. Tänapäeval kasutatakse trompetit orkestri-, soolo- ja jazzpillina. Kuulsad trompetistid maailmas on Louis Armstrong ja Dizzy Gillespie. Eesti tuntud trompetistid on Priit Aimla, Indrek Vau ning Jüri Leiten. Tromboon: Sõna "tromboon" pärineb itaalia keelest, kus tromba tähendab trompetit ja lõpp "oon" suurt. Tromboon on madalama ja võimsama häälega kui metsasarv ja omab trompetit sära. Erinevalt teistest vaskpillidest muudetakse trombooni heli U-kujulise kulissiga, mida sisse lükates ja välja tõmmates õhukana...
Nende huuliku osade mõõtmed mõjutavad heli kvaliteeti ja tämbrit ning mängukergust ja -mugavust. Üldiselt, mida sügavam ja laiem on kauss, seda suurem helitugevus ning tumedam tämber. Lühike video ,,Kuidas mängida trombooni" http://www.youtube.com/watch? v=0qw5NOVOB38 Pilt 1(tromboon) 4 TUNTUIMAD TROMBOONIMÄNGIJAD JA -TOOTJAD Praeguse hetke üks tuntuim trombonist Eestis on Aabi Ausmaa. Ta on Rahvusooper ,,Estonia" orkestri tromboonirühma kontsertmeister aastast 1979. Täiendanud end mitmetel rahvusvahelistel kursustel Moskvas, Peterburis, Helsingis ja Liekas. Ta on vabariikidevahelise konkursi diplomand ning 1986. aasta vabariiklike puhkpillimängijate konkursi laureaat. Esinenud soolokavadega Saksamaal, Rootsis, Soomes ja Eestis. Osalenud paljudesprojektides Hortus Musicusega, Estobrassis, Tallinn Brassis, ,,NYYD Ensembles, Estonia Brassis jne
Nad said käia Tallinna laulupidudel ja reisida mööda Eestit ringi, mis tollel ajal paljudel ei olnud võimalik. Lisaks poistekoorile käis minu isa ka kunstiringis. Sinna ta küll ise ei tahtnud minna, aga minu vanaema viis ta vägisi sinna. Minu isa jutu järgi olevat ta olnud seal ainuke poiss. Sealt ta sai endale ka hea joonistamise oskuse. 20 Foto 11. Võru 1. Põhikooli 7. klassi õpilased ja õpetaja Regina Ausmaa 1982/83 õppeaastal. Kolmandas reas paremalt neljas Valev Lebreht. Pildistatud kooli kõrval. Fotograaf teadmata. Foto pärineb Erna Lebrehti fotokogust. Koolivorm oli juba muutunud selleks ajaks. Poistel olid jalas teksapüksid ja peal teksariidest vest. Tüdrukutel oli sarnasem riietus poistega. Põhikooli lõpetas minu isa kolmede, neljade ja viitega. Käitumine oli tal eeskujulik. Tollel ajal ei pandud hoolsuse eest hinnet. Lõpueksamiteks oli: matemaatika, ajalugu, vene keel,
10.1990 maeti ta ümber Tallinna Metsakalmistule. Pätsu talu asus Pirital Kloostrimetsas. Eeskujulikult majandatud. Hiljem rajati sinna Tallinna Botaanikaaed. 30.07.1989 avati seal Pätsi mäelsetuskivi. Pätsi suveresidents oli Oru loss Toilas, mis 1941. aastal purustati. JOHANNES LAIDONER (12.02.1884-13.03.1953) Sündis Viljandimaal Viiratsi vallas Raba talus sulase pojana. Kuna pere oli vaene, siis pidi Laidoner varakult tööleminema. 1892. aastast õppis Ausmaa vallakoolis, Viljandi Linna algkoolis ja Linnakoolis, mille lõpetas 1900. aastal. Järgmisel aastal astus vabatahtlikuna sõjaväkke, sest sõjakoolis õppimine oli kõige odavam ja ta tahtis saada ohvitseriks. 1902-1905 õppis Laidoner Vilno sõjakoolis, kus õppisid ka Mannerheim ja Balodis. Ta lõpetas kooli oma lennu parimana ning sai auhinnaks riigivappiga kulduuri ning võis valida teenistuskoha. Ta valis Gruusias asuva Jerevani polgu, mis oli soodne karjääri tegemiseks. 1908
annaabi.ee 
