enamjaolt üleujutused vastavalt põllumaa vajadustele. Mesopotaamialased pidid aga põllumaid niisutama kuntslikult. Tekib küsimus, "Miks tõid edu sealsed põllu harimised?" Minu arvates mängib siinkohal tähtsat rolli kliima, sest eks saak kasvab paremini ikka kuivas ja kõrge temperatuuriga kohtades. Teadagi, et Egiptuses ja Mesopotaamias on temepatuurid väga sobilikud selliseks tööks. Jumalate osas on riikidel suhteliselt palju sarnasusi. Ausati jumalaid meeletult ning toimus mitme jumala kummardamine ehk poloütism. Jumalad liikusid nii taevas kui ka maa peal. Tänu sellele ehitati jumalatele templeid, et inimesed saaksid nende eest hoolt kanda. Egpitlaste suurimaks templiks võib kindlalt öelda Karnaki templi, mis oli pühendatud AmonRa'le. Mesopotaamialaste suurimaks saavutusteks templi ehitamise osas võib tuua templi Babülonis, mis on pühendatud Mardukile. Erinevusi on aga palju, näiteks Egptuse templitesse võisid
geniaalsemaid asju, mis ajaloos minu arvates tehtud on. Siiski arvan ma, et Egiptlased läksid kohati oma uskumustega ülepiiri. Milleks on vaja raisata meeletult raha ning aega vaid selleks, et kõik näeksid kui võimas inimene sa olid oma elu ajal? Vanas-Egiptuses oli väga suur roll jumalate kultusel. Inimesed kummardasid neid, lootes saada surmajärgses elus paremat elu kui maapeal elades. Nad arvasid, et jumalad elavad templites. Egiptuses olid ka oma pühad loomad, keda ausati ja kelle eest hoolitseti. On müüdid, mille kohaselt need loomad on seotud jumalatega ja kõik kes neile halba teevad kannatavad väga hauataguses elus. See uskumus on säilinud siiani. Tänapäeval öeldakse sellise uskumise peale, et usk on küll hea, kuni ta ei sega sul elamast täisväärtuslikku elu ja olgem ausad, selline usk segab elamast normaalset elu. Kui vaadata veidi Egiptuse kunsti poole siis igal pildil on keegi suur ja keegi väike.
Karnaki tempel koosneb kolmest hästi eristatavast osast: põhjas asuvad Mentu templivaremed, lõunas Nuti templivaremed ja keskel kõige huvitavam jumalate kuningale Amonile pühendatud Amoni hiiglaslik tempel. Templi seintel kujutatakse enamasti Amon-Ra-le pühendatud rituaale ja alistatud rahvaste või võõraste maade sümboolseid tähistusi, samuti nende alandatud toomist vaarao ette või nende hävitamist. Amon oli teebalaste jaoks kõige tähtsam jumal, keda ausati koos tema abikaasa Nuti ja poja Honsuga. Kord aastas, üleujutuse ajal korraldatavate Opeti pidustustega tähistati kuninga taassündi Amoni pojana. Pööraste pidustuste käigus kandisid preestrid jumaluse ja tema pere kujusid kaunistatud paatidel Niiluseni ja siis Luxori templisse. Abu-simbeli tempel Kaljusse rajutud Abu-Simbeli Suur tempel ja väiksem Hathori tempel pakuvad rabavat vaatepilti. Sajandeid liiva all olnud templi fassaadi avasta 1813. aastal maadeuurija J. L. Burckhardt
" · Astronoomid usuti, et maa on kera. Arvutati igikaudne ümbermõõt. Heliotsentriline maailmapilt(Päikese-keskne). Tollal ei leidnud see pooldajaid. Aristarchis täheteadlane. Tõestas heliotsentrilise maailmapildi. · Ptolemaios Aleksandria astronoom, astroloog, matemaatik, geograaf. Koostas maailmakaardi. Tema seisukohad kujundasid Euroopa õpetlaste arusaamu kuni uusaja alguseni. Religioon: · Muutus religioonis segunemine e sünkretism · Ausati idamaiseid jumalaid. · Salajased pidustused jumalate auks müsteeriumid. Arhitektuur: · Dooria stiil raskepärane ja lihtne. Baas puudub. Kapiteeliks ketta- ja ruudukujuline kivi. · Joonia stiil saledad sambad, kerged vormid. Kapiteeliks allapoole rulli keerduv voluut. · Korintose stiil Sale tüves. Kapiteel moodustunud lopsakatest taimeelementidest. Skulptuurid: · Vabaplastika domineerimine, marmori kasutuselevõtt.
annaabi.ee 
