keskkonnas lagundamist või käärimist, mille tulemusena tekib gaasiline või vedel kütus Mitme loetletud protsessi otsese tulemusena tekib soojus, mis tavaliselt kasutatakse ära kohapeal kas uute keemiliste protsesside esilekutsumiseks, kohapealseks kütmiseks või autu tootmiseks. Biomassi töödeldes võib saada tahket, vedelat või gaasilist kütust. Vedelkütusega saab asendada kütteõli või bensiini, gaasi saab müüa või kasutada gaasi- või auruturbiinides (vaata pilt 2). [9] Plussid Biokütuste heaks küljeks peetakse seda, et nad ei lisa atmosfääri süsihappegaasi ega teisi kasvuhoonegaase. Kütuse põletamisel paiskub atmosfääri sama suur hulk CO2-t, kui taim oma eluaja jooksul fotosünteesides endasse sidus - selliseid kütuseid nimetatakse CO 2- neutraalseteks. Võib öelda, et tegu on süsihappegaasi taaskasutusega (vaata pilt 3). [4] Euroopa Komisjoni väite kohaselt peavad tarbitavad biokütused võrreldes tavakütustega
7. GAASIDE JA AURUDE VOOLAMINE JA DROSSELDAMINE. 7.1. Gaaside ja aurude voolamise põhivõrrandid. Eespool vaadeldud termodünaamilistes protsessides oli termodünaamilise keha kiirus väga väike (kineetiline energia) ega avaldanud märgatavat mõju protsessile. Nüüd uurime selliseid termodünaamilisi protsesse, kus soojus muundatakse termodünaamilise keha kineetiliseks energiaks. Sellised protsessid on mitmesugustes soojustehnilistes seadmetes, näiteks gaasi-ja auruturbiinides, kompressorites, reaktiivmootorites jm. Nende voolamisprotsesside vaatlemisel oletame, et puudub soojusvahetus ja hõõrdumine voolava termodünaamilise keha ning teda ümbritseva kanali seinte vahel, st vaatleme tagastatavat adiabaatset (isoentroopset) voolamist. Gaaside ja aurude voolamine on nende liikumine mööda kanalit ühest piirkonnast rõhuga p1 teise piirkonda rõhuga p2. Kanaleid, mida mööda gaas voolab nimetatakse düüsideks või difuusoriteks .
suunatakse rootori labadele ning muundatakse rootori pöörlemise mehaaniliseks energiaks. Reaktiivturbiini rõhuastmes mõjub rootori töölabadele lisaks auru kineetilisele energiale veel auru paisumise reaktiivjõud. Aktiivturbiinimõõtmed on suhteliselt väikesed, tema ekspluateerimine on lihtne, ta on ökonoomne ning võimaldab kasutada kõrgparameetrilist auru, saada puhast kondensaati ning lisaks elektri genereerimisele anda tarbijatele erinevate parameetritega auru. Võimsates auruturbiinides on mitukümmend rõhuastet, mis konstruktsioonilistel põhjustel võivad olla jaotatud mitme korpuse vahel. Tüüpiliselt moodustavad võimsate auruturbiinide kõrgrõhuosa aktiivastmed ja madalrõhuosa reaktiivastmed. Enamik nüüdisaegsetest auruturbiinidest on nn aksiaalturbiinid, milles aur voolab rootori pikitelje sihis. Märgatavalt vähem kasutatakse nn radiaalturbiine, milles aur voolab telje risttasapinnas keskelt väljapoole või vastupidi.
annaabi.ee 
