Hallituse tekkeks on kõige kriitilisem periood sügis, niiskuse kondenseerumise jaoks talv. Talvel difundeerub veeaur siseruumidest läbi piirde välja, kus õhu absoluutne niiskussisaldus on väiksem. Et vähendada niiskusvoogu läbi piirde ja parandada niiskusrezhiimi, peab piirde sisepind olema suurema aurutakistusega kui välispind. See on saavutatav soojustusest seespool paikneva ühtse õhu- ja aurutõkkega. Ainult siseviimistlusplaadi aurutakistusele ei või loota, sest see ei taga piirde õhutihedust ja veeaur liigub konstruktsioonis konvektsiooni teel. Õhu- ja aurutõkke võib viia ka 3050 mm seina sisse, siis ei riku paigaldatavad installatsioonikaablid seda ära. Ühtseks õhu- ja aurutõkkeks sobivad plastkiled, lamineeritud või bituumenpaberid. Aurutõke peab olema piisava aurutakistusega tagamaks liigniiskuse sattumist piirde sisse. Pabertoodete
juures, kui temperatuur on sobiv. Hallituse tekkeks on kõige kriitilisem periood sügis, niiskuse kondenseerumise jaoks talv. Talvel difundeerub veeaur siseruumidest läbi piirde välja, kus õhu absoluutne niiskussisaldus on väiksem. Et vähendada niiskusvoogu läbi piirde ja parandada niiskusrezhiimi, peab piirde sisepind olema suurema aurutakistusega kui välispind. See on saavutatav soojustusest seespool paikneva ühtse õhu- ja aurutõkkega. Ainult siseviimistlusplaadi aurutakistusele ei või loota, sest see ei taga piirde õhutihedust ja veeaur liigub konstruktsioonis konvektsiooni teel. Õhu- ja aurutõkke võib viia ka 3050 mm seina sisse, siis ei riku paigaldatavad installatsioonikaablid seda ära. Ühtseks õhu- ja aurutõkkeks sobivad plastkiled, lamineeritud või bituumenpaberid. Aurutõke peab olema piisava aurutakistusega tagamaks liigniiskuse sattumist piirde sisse. Pabertoodete kasutamisel tuleb erilise
erinevus kihi vastaskülgedel on 1 Pa, ühik mg/mhPa. Auru-erijuhtivusele avaldab mõju materjali temperatuur ja niiskus. Temperatuuri alanemisel veeauru erijuhtivus väheneb ja niiskussisalduse suurenemisel auru-erijuhtivus suureneb. 66. Kuidas leitakse piirde aurutakistus? Tuleb arvutada piirdes olevate materjali kihtide aurutakistused, need leitakse, kui kihi paksus jagatakse veeauruerijuhtivusega. Piirde kogu aurutakistus leitakse, kui liidetakse sisepinna ja välispinna aurutakistusele kõikide kihtide takistused. 67. Missugused tulemused saab niiskustehnilistest arvutustest? Mida need näitavad? Saab ruumis oleva veeauru osarõhu, veeauru küllastusrõhud. Need arvutused näitavad, kas piire on niiskustehniliselt toimiv või mitte. Piire loetakse niiskustehniliselt toimivaiks, kui ei looda hallituse tekkeks sobivaid tingimusi, ei teki veeauru kondenseerumist või muid piiret niiskustehniliselt kahjustavaid tingimusi (näiteks materjaliomaduste oluline muutumine vms). 68
aururõhkude erinevus kihi vastaskülgedel on 1 Pa, ühik mg/mhPa. Auru-erijuhtivusele avaldab mõju materjali temperatuur ja niiskus. Temperatuuri alanemisel veeauru erijuhtivus väheneb ja niiskussisalduse suurenemisel auru-erijuhtivus suureneb. 66. Kuidas leitakse piirde aurutakistus? Tuleb arvutada piirdes olevate materjali kihtide aurutakistused, need leitakse, kui kihi paksus jagatakse veeauruerijuhtivusega. Piirde kogu aurutakistus leitakse, kui liidetakse sisepinna ja välispinna aurutakistusele kõikide kihtide takistused. 67. Missugused tulemused saab niiskustehnilistest arvutustest? Mida need näitavad? Saab ruumis oleva veeauru osarõhu, veeauru küllastusrõhud. Need arvutused näitavad, kas piire on niiskustehniliselt toimiv või mitte. Piire loetakse niiskustehniliselt toimivaiks, kui ei looda hallituse tekkeks sobivaid tingimusi, ei teki veeauru kondenseerumist või muid piiret niiskustehniliselt kahjustavaid tingimusi (näiteks materjaliomaduste oluline muutumine vms). 68
peab piirde sisepind olema välispinnast suurema aurutakistusega. See on saavutatav Piiretesse soojustusest ei tohi koguneda seespool liigniiskust. Kuipaikneva seda sealühtse on õhu- ja aurutõkkega. (ehitusaegne Ainult niiskus,siseviimistlusplaadi aurutakistusele veeavarii, sademevesi), peab olemaei või loota, sest see ei taga piirde õhutihedust ja veeaur võimalus kiireks väljakuivamiseks. Ei tohi tekkida piirkondi,liigub tarimis ndi konvektsiooni teel. Ühtseks jäävad kahe aurutiheda kihi õhu - ja tekkida vahele aurutõkkeks sobivad
Hallituse tekkeks on kõige kriitilisem periood sügis, niiskuse kondenseerumise jaoks talv. Talvel difundeerub veeaur siseruumidest läbi piirde välja, kus õhu absoluutne niiskussisaldus on väiksem. Et vähendada niiskusvoogu läbi piirde ja parandada niiskusrezhiimi, peab piirde sisepind olema suurema aurutakistusega kui välispind. See on saavutatav soojustusest seespool paikneva ühtse õhu- ja aurutõkkega. Ainult siseviimistlusplaadi aurutakistusele ei või loota, sest see ei taga piirde õhutihedust ja veeaur liigub konstruktsioonis konvektsiooni teel. Õhu- ja aurutõkke võib viia ka 3050 mm seina sisse, siis ei riku paigaldatavad installatsioonikaablid seda ära. Ühtseks õhu- ja aurutõkkeks sobivad plastkiled, lamineeritud või bituumenpaberid. Aurutõke peab olema piisava aurutakistusega tagamaks liigniiskuse sattumist piirde sisse. Pabertoodete kasutamisel tuleb erilise
on täita erinev ülesanne. Kihtide materjalist sõltub oluliselt ka kergseina soojuse ja niiskustehniline toimivus. Talvel difudeeurb veeaur siseruumidest läbi piirde välja. Vähendamaks niiskusvoogu läbi piirde ja parandamaks niiskusreziimi, peab piirde sisepind olema välispinnast suurema aurutakistusega. See on saavutatav soojustusest seespool paikneva ühtse õhu- ja aurutõkkega. Ainult siseviimistlusplaadi aurutakistusele ei või loota. Sest see ei taga piirde õhutihedust ja veeaur liigub tarindi konvektsiooni teel. Ühtseks õhu-ja aurutõkkeks sobivad plastkiled, lamineeritud või bituumenpaberid. Piiretesse ei tohi koguneda liigniiskust. Kui seda seal on peab olema võimalus kiireks väljakuivamiseks. Ei tohi tekkida piirkondi, mis jäävad kahe aurutiheda kihi vahele tekkida ja kust niiskuse väljakuivamine on takistatud. Mida väiksema aurutakistusega on õhu ja aurutõkke kiht seda kõrgemale tõuseb