Ühikuks J/K . Sõltub temperatuurist. Keerukate ainete soojusmahtuvus on suurem, kuna neis on rohkem võimalusi energia salvestamiseks. Vedelikel reeglina suurem kui tahkistel . Entalpia Kui süsteemi ruumala ei muutu ja paisumistööd ei tehta, siis on süsteemi koguenergiamuut võrdne süsteemile antud soojusega . Entalpiamuut on soojusefekt konstantsel rõhul. On olekufunktsioon . Endotermilise puhul suurem 0 , eksotermilisel väiksem kui 0 . Standartne aurustumisentalpia on soojushulk, mis on vajalik ühe mooli puhta vedeliku üleminekul auruks , kui nii vedel faas algolekus kui ka aur lõppolekus on rõhuga 1 Bar. Sublimatsioonisoojus soojushulk, mis on vajalik ühe mooli tahke aine üleminekul auruks. Hessi seadus entalpiamuut sõltub süsteemi alg- ja lõppolekust , mitte aga protsessi läbiviimise teest või reaktsiooni vahestaadiumitest ! Reaktsiooni soojusefekt soojushulk, mis püsival temperatuuril ja kasuliku töö puudumisel
Endotermilise protsessi korral H > 0 ja eksotermilise protsessi korral H < 0.Entalpia on olekufunktsioon, kuna seda on ka U, P ja V Kuna aine üleminekul ühest faasist teise aine ise ei muutu, on sellised protsessid energia seisukohast lihtsaimad vaadelda. Kuna aine üleminek ühest faasist teise toimub enamasti konstantsel rõhul, on selliste protsesside soojusülekandeid hea iseloomustada entalpiamuutude kaudu. Standardne aurustumisentalpia (e aurustumissoojus) on soojushulk, mis on vajalik 1 mooli puhta vedeliku üleminekul auruks, kui nii vedel faas algolekus kui ka aur lõppolekus on rõhul 1 baar. H2O(v) H2O(g) St. sulamissoojus on soojushulk, mis on vajalik 1 mooli tahke aine sulatamiseks. H2O(t) H2O(v) St. sublimatsioonisoojus mis on vajalik 1 mooli tahke aine üleminekul auruks (p = 1bar) C(grafiit)C(g) Reaktsiooni energeetilisi efekte mõõdetakse enamasti pommkalorimeetris, seega konstantsel ruumalal. Samas
Kui konstantsel ruumalal süsteem ei tee mingit liiki tööd, siis U = q (V = const). Kogu energia ülekanne toimub soojuse teel. J on negatiivne!?!?!? Entalpia (H) - võimaldab uurida energiamuutusi konstantsel rõhul: H = U + PV Konstantsel rõhul: H = U + PV; H = q; (P = const). Endotermilises protsessis H>0, eksotermilises kahaneb, H on negatiivne. Sulamine ja aurustumine on endotermilised, tahkumine (sulamisentalpia; sulamissoojus) ja kondenseerumine eksotermilised (aurustumisentalpia; aurustumissoojus). Tahkumisentalpia; sublimatsioonientalpia = sulamis- ja aurustumisentalpia summa. Soojenemiskõver – graafik, mis näitab temperatuuri muutust, kui objekti soojendada (entalpia kasvab) konstantse kiirusega. Reaktsioonientalpia – keemilise reaktsiooniga kaasnev entalpiamuut. Reaktsioonivõrrand koos entalpiamuuduga on termokeemia võrrand. Seos H ja U vahel. Kui ei tarbita ega teki gaasi siis H = U. Kui
Et me saame rääkida standardolekutest suvalisel temperatuuril (nt. vedela etanooli standardolek 298K juures on puhas vedel etanool 298K ja 1 baari juures). Samamoodi saab standardset entalpiat leida suvalisel temperatuuril. Tavaliselt on tabelites toodud H0 25°C juures, kui pole märgitud teisiti. Entalpia muut füüsikaliste protsesside korral Faasilise ülemineku soojusefekt entalpiamuut üleminekul ühest faasist teise. Standardne aurustumisentalpia (e aurustumissoojus) on soojushulk, mis on vajalik 1 mooli puhta vedeliku üleminekul auruks, kui nii vedel faas algolekus kui ka aur lõppolekus on rõhul 1 bar. N: H2O(v) H2O(g) Ha= +40,66 kJ mol-1 (373K) vastupidise protsessi kondensatsioonisoojuse väärtus on sama, kuid vastasmärgiline. St. sulamissoojus on soojushulk, mis on vajalik 1 mooli tahke aine sulatamiseks. N: H2O(t) H2O(v) Hs(273K) = +6,01 kJ mol -1 Tahkumisel on muidugi märk vastupidine. St
Et me saame rääkida standardolekutest suvalisel temperatuuril (nt. vedela etanooli standardolek 298K juures on puhas vedel etanool 298K ja 1 baari juures). Samamoodi saab standardset entalpiat leida suvalisel temperatuuril. Tavaliselt on tabelites toodud H0 25°C juures, kui pole märgitud teisiti. Entalpia muut füüsikaliste protsesside korral Faasilise ülemineku soojusefekt entalpiamuut üleminekul ühest faasist teise. Standardne aurustumisentalpia (e aurustumissoojus) on soojushulk, mis on vajalik 1 mooli puhta vedeliku üleminekul auruks, kui nii vedel faas algolekus kui ka aur lõppolekus on rõhul 1 bar. N: H2O(v) H2O(g) Ha= +40,66 kJ mol-1 (373K) vastupidise protsessi kondensatsioonisoojuse väärtus on sama, kuid vastasmärgiline. St. sulamissoojus on soojushulk, mis on vajalik 1 mooli tahke aine sulatamiseks. N: H2O(t) H2O(v) Hs(273K) = +6,01 kJ mol-1 Tahkumisel on muidugi märk vastupidine. St