1. Soojusvõimsuse (kütuse) reguleerimissüsteem 2. Põlemisprotsessi ökonoomsuse reguleerimissüsteem 3. Hõrenduse reguleerimissüsteem 4. Temperatuuri reguleerimissüsteem Kolm esimest reguleerimissüsteemi on omavahel seotud ja moodustavad põlemisprotsessi reguleerimissüsteemi. 31. Nivoo reguleerimine katla trumlis. Trummelkatelde toitereguleerimine seisneb materiaalse bilansi tagamises katla aurutootlikkuse (kulu) ja toiteveekulu vahel. Katla aurukulu ja toiteveekulu peavad olema võrdsed. Kui nad ei ole, siis hakkab vee nivoo katla trumlis muutuma. Nivoo katla trumlis on parameeter, mis iseloomustab vee-auru trakti bilanssi. Nivoo hoidmine ettenähtud piirides on üks tähtsamaid ülesandeid katelde ohutu käitamise tagamisel. Nivoo peab olema piisavalt madal, et oleks küllalt ruumi aurule ja samas piisavalt kõrge, et jätkuks vett kõikidele laskuvtorudele. Maksimaalne nivoo
..........................................16 3. TEHNILIS-MAJANDUSLIKUD NÄITAJAD....................................................................................20 3.1. Ööpäevane elektrienergia kulu......................................................................................................20 3.2. Söödaköögi veekulu......................................................................................................................21 3.3. Söödaköögi ööpäevane aurukulu.................................................................................................21 3.4. Söödaköögi töökulu.......................................................................................................................22 KOKKUVÕTE.........................................................................................................................................24 KIRJANDUS.......................................................................................
kuivainekomponentide sisalduse tõus, seetõttu nimetatakse antud protsessi kontsentreerimiseks. 10. Põhjendada, miks viiakse kontsentreerimisprotsess keetmise teel läbi alarõhul (vaakumi all)? Nimetada vähemalt 2 põhjust. a) vaakumis on piima keemistemperatuur alla 100 C (tavaliselt 43--73 C) ning seetõttu on piima kvaliteedi langus minimaalne; b) väheneb soojusenergia kadu ümbritsevasse keskkonda ja järelikult ka aurukulu piima kontsentreerimiseks; c) on võimalik kasutada sekundaarauru ja sellega vähendada primaarauru kulu ning saavutada soojusenergia kokkuhoidu; d) kondenseerimine toimub kiiremini ning kõrbemine keedutorude pindadele on minimaalne. 11. Mida väljendab kontsentratsiooni aste c? Kontsentratsiooni aste (c) avaldub: C=a2/a1 kus a2 on kuivainete kontsentratsioon kondenspiimas, %, a1 -- kuivainete kontsentratsioon piimas (algtootes), %. 12
Läbi piirete, külmakadu ladude ventilieerimisel, muud lao teenindamisega seotud kaod, külma kulu toodetele. Tootele: toote kogus; külmatootmise reziimist; toote liik – veesisaldus, koostis jne; kaasas käiv taara või pakend (ka need on vaja jahutada). Valemid, ühikud, ülesanded 1. Ühik Pumba võimsus N - kW Voolukiirus w – m/s Voolu ekvivalentne läbimõõt dekv - m Reynolds’i kriteerium Re - ühikuta Aurukulu D – kg/h Küttepinna suurus F – m2 Regeneratsioonitegur - ühikuta või % Soojusläbikandetegur k - kcal/mºCh Soojusvaheti soojuslik koormus Q – kcal/h Soojusülekandetegur - kcal/mºCh Temperatuur t - ºC Rõhk p - bar Kinemaatiline viskoossus - m2/s Tihedus - kg/m3 Erimaht v – m3/kg Soojusjuhtivustegur - kcal/mºCh Erisoojus c – kcal/kgºC Kuivainesisaldus a - %
Edasisel aurusisalduse suurenemisel suurte aurumullide vahelised veega täidetud osad kaovad, moodustades pideva vardalise auruvooluse milles esineb peenikesi veetilku. Auruvoolus on seinaäärest ümbritsetud rõngataolise ristlõikega veekilega. Selline küllaldase paksusega sisepinda kattev veekile kindlustab veel toru sisepinna vajaliku jahutuse. Sellist struktuuri võime nimetada vardaliseks struktuuriks (joonis 12-1 d). Veekile paksus on määratud vee-ja aurukulu suhtega Suurte auru kiiruste ja kõrgete rõhkude juures suur osa veekilest rebitakse pinnalt lahti ja liigub piiskadena auruvooluses, pinnale jääb väga õhuke veekile. Sellist struktuuri kus üle 90% veest on aurustunud nimetatakse emulsiooniliseks (joonis 12-1 e). Praktikas ei esine selgeid piire ühelt struktuurilt üleminekul teisele ning seepärast on nende struktuuride järjestamine küllaltki tinglik. Horisontaalsed torud. Auruveesegu voolamise eripäraks horisontaalsetes torudes on
atmosfäärirõhuga ja kogu katlavees sislduv soojus põhjustab osa katlavee silmapilkse aurustumise, rõhu järsu tõusu, plahvatuse ja katla purunemise, mis on ohtlik nii inimestele kui laevale tervikuna. Veetorukatlad. Eelised: 1.Võimalus toota kõrgete parameetritega auru (p ca. 60 bar, to 350-480 oC). Auru kõrgemate parameetritega paraneb katla kasutegur ja suureneb aurumootorites kasuliku soojuse osa, mis tähendab, et väheneb aurukulu 1 kW võimsuse saavutamiseks; 2.Auru eritootlus on veetorukateldel 2-3 korda kõrgem, kui leektorukateldel seoses parema soojusvahetusprotsessiga vee ja põlemisgaaside vahel. Sellega seoses on veetorkatelde aurutootlikkus 10-15 korda suurem kui sama gabariitidega leektorukateldel; 3.Veetorukatla mass ja gabariidid on 3-4 korda väiksemad, kui leektorukateldel; 4.Veetorukatelde sissekütmine ja jahutamine on võrreldes leektorukatedega tunduvalt kiirem
Edasisel aurusisalduse suurenemisel suurte aurumullide vahelised veega täidetud osad kaovad, moodustades pideva vardalise auruvooluse milles esineb peenikesi veetilku. Auruvoolus on seinaäärest ümbritsetud rõngataolise ristlõikega veekilega. Selline küllaldase paksusega sisepinda kattev veekile kindlustab veel toru sisepinna vajaliku jahutuse. Sellist struktuuri võime nimetada vardaliseks struktuuriks (joonis 12-1 d). Veekile paksus on määratud vee-ja aurukulu suhtega Suurte auru kiiruste ja kõrgete rõhkude juures suur osa veekilest rebitakse pinnalt lahti ja liigub piiskadena auruvooluses, pinnale jääb väga õhuke veekile. Sellist struktuuri kus üle 90% veest on aurustunud nimetatakse emulsiooniliseks (joonis 12-1 e). Praktikas ei esine selgeid piire ühelt struktuurilt üleminekul teisele ning seepärast on nende struktuuride järjestamine küllaltki tinglik. Horisontaalsed torud. Auruveesegu voolamise eripäraks horisontaalsetes torudes on
annaabi.ee 
