Katelagregaat on ühtne tervikseade, mis üldjuhul koosneb põletitega varustatud koldest, kus toimub kütuse põletamine, ja mitut liiki kütte-pindadest kus toimub vee aurustamine, toitevee eelsoojendamine, auru ülekuumen-damine jne, ning agregaadile vahetult monteeritud süsteemidest, kontroll-mõõte-riistadest, sulg- ja kaitsearmatuurist. Sõltuvalt katelseadme otstarbest, tüübist, suurusest jne võib katelagregaadi komplektsus olla erinev. Otstarbe järgi liigitatakse laeva aurukatlaid pea- ja abikateldeks. Peakatelde otstarve on laeva peaaurujõuseadmete – peaturbiinide või peaaurumasinate tööks vajaliku auru tootmine käikuvuse tagamiseks. Seega on peakatlad ainult aurulaevadel. Abikatlad on ette nähtud laeva soojatarbijate ja auruga töötavate abimehhanismide varustamiseks auruga. Aurulaevadel abikatlad tavaliselt puuduvad, kuid mootorlaevadel saavad olla ainult abikatlad. Teatud laevatüüpidel, kus auruvajadus on eriti suur nagu nt.
o KB tüüpi katlad o Spiraalse torusüsteemiga katlad o Leek-suitsutoru katlad (näiteks Kiviõli, KB-1-M, Witermo 3V, KACB- 1,86, Foster Wheeler jne) o Malm sektsioonkatlad (näiteks Minsk 1,Bratsk,Universal, KBm jne) võib kasutada ka aurukateldena, kui auru rõhk ei ületa 0,17MPa=1,7bar o Väikekatlad (nii malm kui ka teras) Kuuma vee tootmiseks saab kohaldada praktiliselt kõiki aurukatlaid. Kuna kuumavee katlad töötavad otsevoolu reziimis jäävad mõned loomuliku ringlusega aurukatla ringluskontuuri elemendid nagu trummel ja laskuvtorud sooja vee tootmisel ülearuseks. Seetõttu on loodud spetsiaalsed kuumaveekatlad, mille metallimahukus tuleb oluliselt väiksem kui ümberkohandatud aurukatlal. Kuumaveekatelde areng sai alguse malmist sektsioonkatlast ja jätkus sektsioonkatelde täiustamise kaudu. Ka esimesed teraskatlad koosnesid sektsioonidest
vääveloksiidide sidumiseks ja lämmastikoksiidide emissiooni vähendamiseks. Kondensatsioon-elektrijaama lihtsustatud põhimõtteline skeem on esitatud joonisel (vt Joonis 5 .46). 5.2.1 Aurugeneraatorid Aurugeneraator e aurukatel on seade atmosfäärirõhust kõrgema rõhuga auru (peamiselt vee-, aga ka orgaaniliste ühendite auru) tootmiseks kütuse põlemisel koldes vabaneva soojuse või muude energiaallikate toimel. Aurukatlaid kasutatakse energeetikas aurujõuseadme koosseisus, tööstuses tehnoloogilise auru saamiseks, harvem kütmiseks või teistel eesmärkidel. Aurugeneraatoreid iseloomustatakse kütuse põletusviisi, konstruktsiooni, võimsuse (kW või MW), aurutootlikkuse (kg/s või t/h), toodetava auru rõhu ja temperatuuri, vee ja auru tsirkulatsiooni korralduse jt näitajate alusel. Eristatakse gaasitorukatlaid, näiteks leektoru-suitsutorukatlad, ja veetorukatlaid
Eesti kalevi-, puuvilla- ja linatööstuse toodangule kindla turu. Metalli- ja masinatööstus suutis säilitada 19-protsendilise osakaaluga teise koha, vaatamata 20. sajandi alguses toimunud seisakule. Selle tootmisharu ettevõtted (F. Krulli ja Wiegandi masinatehas, Volta elektromehaanikatehas, Dvigateli vagunitehas, Vene-Balti laevatehas jt) valmistasid põllutööriistu ja -masinaid, meiereide, saeveskite ja piiritusvabrikute seadmeid, kanalisatsiooni- ja veetorusid, külmutusseadmeid, aurukatlaid, naftamootoreid, kauba- ja reisivaguneid, allveelaevu, elektriaparaate ja -masinaid. Puidutööstuse osatähtsus toodangu struktuuris oli sajandi algusega võrreldes küll suurenenud, kuid 1-protsendiline tõus jättis ta viiendale kohale. Rohkete saeveskite hulgas oli ainukeseks suurettevõtteks as. A. M. Luther, mis ühena vähestest Eesti ettevõtetest oma toodangut eksportis. Mineraalainete töötlemise tööstus, mida esindasid AS ,,Port Kunda" ja AS-i
annaabi.ee 
