http://www.abiks.pri.ee TUUMAREAKTOR Reaktsiooni kiirust reguleeritakse reguleerimisvarrastega, mis neelavad neutroneid, nt kaadium või boor. Reaktoris on torustik, milles tsirkuleeritav vesi (või Na) kannab tekkiva soojuse reaktorist välja. Et neutronid ei väljuks reaktorist on see kaitsdud raudbetooniga. Välja juhitud veeuar või vedel Na soojendab omakorda aurugeneraatoris teise süsteemi vett, mis aurustub > paneb käima turbiini, mis paneb omakorda käima generaatori. Kütuseks on kasutatav ka looduslik, rikastamata uraan, kui parandada temas neutronite neelamist 235U poolt. Selleks tuleb vähendada neutronite kasutut neeldumist 238Us. Kui aga neutroneid kiiresti aeglustada, siis nende kasutu neeldumine väheneb. Aeglustajaks sobib grafiit ja deuteerium TUUMAPOMM
mille ehituspõhimõte on esitatud joonisel 2. Rennpeegel-elektrijaam 1 päikesekiirgus 2 rennpeeglite väli 3 kõrge keemistäpiga vedel soojuskandja 4 aurugeneraator 5 soojussalvesti 6 auruturbiin-generaator Joonis 2. agregaat 7 kondensaator 8 soojuskandja varu Kõrge keemistäpiga vedel soojuskandja kulgeb mustapinnalistes suure neeldumisteguriga terastorudes, mis on paigutatud rennpeeglite fookusesse, ja kuumeneb enamasti temperatuurini 300...400 oC; aurugeneraatoris jahtub see tavaliselt temperatuurini 120...130 oC. Soojuskadude vähendamiseks on eelnimetatud terastorud ümbritsetud veel klaastorudega. Rennpeegli laius on tavaliselt 2...5 m ja pikkus kuni 150 m. Erinevalt heliostaatidest saab paraboloidrennidel muuta päikese järgimisel üksnes kaldenurka, mitte aga rõhtsat suunanurka. Seetõttu on päikesekiirguse kasutustegur selles süsteemis väiksem (tavaliselt 10...12 %),. Tiik-elektrijaam
tekkida. Reaktori käivitamiseks viiaks ejuhtvardad osaliselt aktiivtsoonist välja ja jäetakse sellisesse asendisse, et energia eraldumine toimuks ettenähtud kiirusega. Et vähendada neutronite kadu aktiivtsoonist, ümbritsetakse see neutronipeegeldiga, mis suunab aktiivtsoonist väljunud neutronid sinna tagasi. Aktiivtsooni ja peegeldit ümbritseb kiirguskaitse, mis sisuliselt on jahutussüsteem ja milles tsirkuleerib vesi või mingi teine jahutusvedelik. Eraldunud energia muudab vee aurugeneraatoris auruks, mis käivitab turbiini ja see omakorda generaatori. Oma töö ära teinud aur kondenseerub kondensaatoris ja suundub uuesti aurugeneraatorisse. Esimese juhitava ahelreaktsiooni pani käima USA teadlaste kollektiiv Fermi juhtimisel RADIOAKTIIVSE KIIRGUSE BIOLOOGILINE TOIME Radioaktiivsus häirib elusorganismide rakkude tegevust, st vigastab rakke. Suure kiirgusdoosi korral hukkuvad elusorganismid. Kiirguse ohtlikkust suurendab veel see, et kiirgus isegi
Qat =Qü t-2500(9H t/100+Wt//100)=Qü t- ained, sulametallid jne. 1)Kasutusala järgi liigitatakse adiabaatset komprimeerimist, 3´-4 vee isobaarilist 25(9H t +Wt ). soojusvaheteid: Eelsoojendid, kondensaatorid, auruti, kuumutamist aurugeneraatoris, 4--4´vee isobaar- 41.Kütuse põlemiseks vajalik õhuhulk. Põlemiseks aurumuundid, gradiirid, regeneraatorid, külmutid jne. isotermilist aurustumist aurugeneraatoris ja 4´-1 teoreetiliselt vajalikuks õhukoguseks nimetatakse
Rankine’i rp-s kondenseerub aur kondensaatoris täielikult. Protsessi osas3—4 komprimeeritakse vett. joon1—2 kujutab auru isoentroopilist paisumist soojusjõumasinas algrõhult p1 kuni kondensaatori rõhuni p2. 2—3 auru täielikku isobaar- isotermilist kondenseerumist kondensaatoris. 3—3´vee tagastatavat adiabaatset komprimeerimist, 3´-4 vee isobaarilist kuumutamist aurugeneraatoris, 4—4´vee isobaar-isotermilist aurustumist aurugeneraatoris ja 4´-1 veeauru isobaarilist ülekuumendamist. Rankie’i rp. on tänapäeva aurujõuseadmete põhiringprotsessiks. q1=qk+qr+qü, qk=□A3(3´)4BA=h`1-h`2, qr=□B44`CB=h``1-h=r, qü=□C4`1DC=h1-h``, q2=□23AD2=h2-h`2. Kasutegur: t=l/q1=h/q1=h1-h2/h1-h`2 (näitab, seda kasuliku tööd, mida masinas tehakse, tavaliselt, mitte üle 40%). PÕHIMÕTTE SKEEM
(5.07.1820 24.12.1872) poolt ning on tuntud kui Rankine'i ringprotsess. Tagastatavas e ideaalses Rankine`i ringprotsessi Ts diagrammil (vt Joonis 5 .37) kujutab joon 1 2 isoentroopset paisumist soojusjõumasinas algrõhult p1 kuni kondensaatori rõhuni p2, 2 3 kujutab auru täielikku isobaar-isotermset kondenseerumist kondensaatoris, 3 3` vee tagastatavat adiabaatset komprimeerimist toitepumbas rõhult p2 rõhuni p1, 3` 4 vee isobaarset kuumutamist aurugeneraatoris, 4 4` vee isobaar-isotermset aurustumist aurugeneraatoris ja 4` 1 veeauru isobaarset ülekuumendamist ülekuumendis. Madalate rõhkude korral (kuni 3 MPa) kattuvad isobaarjooned vee piirkonnas praktiliselt alumise piirkõveraga, mis lubab lihtsustatult käsitleda vee kuumutamist nagu toimuks see mööda alumist piirkõverat. 37(113) Villu Vares Energia ja keskkond
kondensaatoris täielikult. Sellisel juhul ei komprimeerita protsessiosas 3-4 mitte väikese tihedusega niisket auru, vaid vett. Pumba poolt tarbitab 15 töö, tänu vee väikesele kokkusurutavusele on tunduvalt väiksem niiske auru komprimeerimiseks vajalikust tööst. Termodünaamilisele kehale aurugeneraatoris üleantud soojushulk q1 = i1 - i3´ ning ringprotsessist eemaldatav soojushulk q2 = i2 - i2 ´ l (i - i ) - (i3´-i2 ´) h - v ( p1 - p2 ) R = = 1 2 Rankine'i ringprotsessi termiline kasutegur. q1 i1 - i3´ i1 - i3 kus i1 - auru entalpia soojusmasinasse sisenemisel, i2 - auru entalpia isotentroopilise
..1600 MW) on selliseid kimpusid tavaliselt 150 kuni 250 ja need sisaldavad kokku 80...100 t uraani. Juhtvarraste jaoks, mis viiakse rektorisse läbi reaktori kaane, on iga kimbu keskel vastav kanal. Reaktori võimsust saab reguleerida ka boorhappe H3BO3 lisamisega veele ning selle kontsentratsiooni muutmisega, kusjuures vee vooluhulk on tuumaelektrijaamade reaktorites enamasti konstantne. Vee rõhk reaktoris võib olla kuni 16 MPa ja reaktorist väljuva vee temperatuur ligikaudu 315 oC. Aurugeneraatoris võimaldab selliste parameetritega soojuskandja tekitada enamikel juhtudel auru rõhuga ligikaudu 6 MPa ja temperatuuriga 275 oC. Auru parameetrid on seega tunduvalt madalamad kui kütuse põletamisel põhinevates aurukateldes, mistõttu soojusenergia muundamine elektrienergiaks toimub sellises tuumaenergiaplokis suhteliselt madala kasuteguriga 25...30 %. Kui arvestada, et tuumaelektrijaamas muundub elektrienergiaks vähemalt 25 %
annaabi.ee 
