Nimetused Karjalased ise nimetavad ennast, kui karjalaine, karjalazet, mis oli algselt kasutuses Karjala Vabariigi põhja- ja keskosas elavate päriskarjalaste ehk vienakarjalaste kohta. 19.-20. sajand hakkasid seda nimetust kasutama ka teised karjalased. Seda nimetust on seostatud karjapidamiseks soodsate loodusoludega, aga ka kariderohkete vetega. Karjala Vabariigi lõunaosas elavad aunusekarjalased nimetavad end ka livgilaine, livviköit, lüüdikarjalased aga lüüdilaine, lüüdiköit, l´uudikuoit (võimalik, et viimane etnonüüm lähtub venekeelsest sõnast 'inimesed'). Asuala Karjalased elavad Fennoskandia idaosas, Laadoga, Äänisjärve (Oneega), Valge mere ja Soome vahel. Tegemist on künkliku tasandikuga, paljudes kohtades paljandub aluskalju (graniit). Okasmetsad (mänd, kuusk), mida kasutatakse üsna intensiivselt, katavad üle poole Karjala territooriumist
1990 loodi Tveris Karjala kultuuriselts. 1992 ilmus trükist tverikarjala aabits. (Uibopuu, 1984) 11 Kokkuvõte Karjala on väga ammu tekkinud piirkond Soome ja Venemaa piiril, Laadoga järve äärealal, kus elavad karjalased. Karjala suurtel aladel elab erinevaid karjalasi, kellel on üksteisest erinev keel ja natuke teistsugused kombed. Karjala põhja-ja keskosas elavad päris-ehk vienakarjalased, lõunaosas aunusekarjalased ning Venemaa lähistel Ida-Karjalas lüüdikarjalased. Igal aastal sureb välja mitmeid väikerahvaid, kuna väike rahvaarv ja kõrvalpaiknevate suurriikide domineeriv kultuur jms "matab" nad enda alla. Erinevate võimude vahetuse tõttu hülgasid karjalased pidevalt oma kodusid ning läksid teistele aladele elama. Seepärast segunesid nad teiste rahvustega ning ei tekkinud ka kindlat ja püsivat kirjakeelt. Karjala
Nimetused Karjalaste enesenimetus on karjalaine, karjalazet. See etnonüüm käis algselt ilmselt vaid tänapäeva Karjala Vabariigi põhja- ja keskosas elavate päriskarjalaste ehk vienakarjalaste kohta. 19.-20. sajandil on seda nimetust kasutama hakanud ka karjalaste teised rühmad. Etnonüümi etümoloogia on ebaselge. Erinevad hüpoteesid seostavad seda karjapidamiseks soodsate loodusoludega, aga ka kariderohkete vetega. Karjala Vabariigi lõunaosas elavad aunusekarjalased nimetavad end ka livgilaine, livviköit, lüüdikarjalased aga lüüdilaine, lüüdiköit, l´uudikuoit. Võimalik, et viimane etnonüüm lähtub venekeelsest sõnast ljudi 'inimesed'. Asuala Karjalased elavad Fennoskandia idaosas, Laadoga, Äänisjärve (Oneega), Valge mere ja Soome vahel. Tegemist on künkliku tasandikuga, paljudes kohtades paljandub aluskalju (graniit). Okasmetsad (mänd, kuusk), mida kasutatakse üsna intensiivselt, katavad üle poole Karjala territooriumist
annaabi.ee 
