Leedust, Tsehhoslovakkiast, Saksamaalt ja Poolast. 1942. aastal asutati Jägalas töölaager, mida juhtis eestlane Aleksander Laak. 1942. aasta jooksul toodi Terezini getost Eestisse mitu eseloni. Ligi 3000 juuti, keda ei valitud välja töötegemiseks, viidi Kalevi-Liivale ja lasti maha. Jägala laager likvideeriti 1943. aasta kevadel: enamik vangidest lasti maha. Vaivaras asunud laagrikompleks asutati 1943. aasta septembris ja seda juhtisid Saksa ohvitserid (Hans Aumeier, Otto Brennais ja Franz von Bodman). Kompleks koosnes ligikaudu kahekümnest välilaagrist, millest mõned töötasid vaid lühikest aega. Kui venelased alustasid sügisel 1944 pealetungi, evakueeriti osa vange meritsi Stutthofikoonduslaagrisse. Kloogal lastimaha ligikaudu 2000 vangi,nende laibad kuhjati tuleriitadele ja põletati. Tapmised toimusid erinevatel aegadel ka Tallinna Keskvanglas, Tartu koonduslaagris ja mujal. Saksa relvajõud Eestis 22
rahuldamiseks laagrid ning transportida sinna juute riigikomissariaat Ostlandi getodest. Kujunes Vaivara laagrite süsteem, kuhu aja jooksul toodi u 10000 juuti. Kokku allus Vaivara laagri komandantuurile 20 laagrit Virumaal ja Harjumaal (tuntuim Klooga). Laagrid allusid SS Majanduse ja Halduse Peaameti D-grupi III osakonna ülemale, kelle staap oli Oranienburgis Berliini lähedal. Kohalik kõrgeim ülemus Vaivara laagri komandant oli hauptsturmführer Hans Aumeier. Laagreid valvasid sakslastest SS-lased ja kui eesti politseipataljonlased. Ligi 1800 juuti, keda ei jõutud evakueerida, hukati 19. IX 1944 Klooga laagris. Hinnanguliselt oli Vaivara süsteemi laagrites hukkunud juutide arv alla poole sinna toodute arvust.
Vaivara koonduslaager kujutas endast laagrite võrgustikku. Vaivara laager oli eelkõige saabuvate vangide esmase füüsilise läbivaatuse läbiviimiseks, jaotamiseks ja edasisaatmiseks töölaagritesse. Ühtlasi asus Vaivaras ka koonduslaagri komandantuur. Komandantuur koosnes kolmest SSi ohvitserist ja hulgast SSi allohvitseridest ja sõduritest. Vaivara koonduslaagri komandant oli SS-Hauptsturmführer Hans Aumeier. Laagreid valvasid eestlastest ja venelastest formeeritud politseipataljonide allüksused ning organisatsiooni Todt teenistuses olevad sakslased. Juutide transport uude laagrisse algas augusti alguses 1943. Oktoobriks 1943 oli Vaivara koonduslaagril 3 harulaagrit (veel teine laager Vaivaras ja kaks Viivikonnas) kokku 3300 vangiga. Seejärel suurendati laagrite arvu kümneni. Järgneva aasta jooksul kuulus lühemat või pikemat aega võrgustikku kokku 20
annaabi.ee 
