Mis on ,,Suur Pauk"? Tänapäeva kosmoloogia üldtunnustaud hüpoteesi kohaselt tekkis kogu meie praegu vaadeldav hiiglaslik Universum, mille nähtavas osas on sadu miljardeid galaktikaid, tohutu algplahvatuse, Suure Paugu tulemusena. Kui vana on meie universum? 15 miljardit. Millise taevakehana lõpetavad tähed oma elu? Üldiselt tähed lõpetavadki oma elukäigu väikeste ,,kokkusurutud" moodustistena, valgete kääbuste, neutrontähtede või mustade aukudena. Loetle galaktika liike. Andromeeda udu, Suur ja Väike Magalhaesi pilv, Linnutee galaktika
Kasutades NASA satelliiti, mis mõõdab röntgenkiirgust, leiti, et tähe Cygnus X-1 läheduses olev must auk on 8,7 korda meie Päikesest massiivsem. Tulemusel on kümme korda pisem viga kui eelneva meetodi abil saadul. Mustad augud võivad olla väravad teistesse universumitesse? Füüsikud Thibault Damour ja Sergei Soloduhhin väidavad, et mustade aukudena tuntud kosmilised objektid võivad enesest tegelikult kujutada väravaid teistesse universumitesse ehk nõndanimetatud kosmilisi ussiauke. Must auk kujutab enesest sedavõrd tugeva gravitatsiooniväljaga objekti, et selle haardest ei suuda põgeneda isegi mitte valgus ning üldtunnustatud teooria kohaselt peaksid mustad augud tekkima alati, kui ainet surutakse piisavalt tugevasti kokku. Kuigi musti auke ei ole kunagi nähtud, on astronoomid siiski identifitseerinud palju selliseid
Raadioteleskoopidega on avastatud molekulipilvi. Tumedad udud Tähtedevaheline tolm neelab kaugemate tähtede valgust. Näiteks Linnutee keskosas ja Päikese ümbruses on nii palju tolmu, et seda läbinud tähevalgus nõrgeneb koguni 30 tähesuuruse võrra. Seepärast paistavadki Galaktika keskosa heledaimadki tähed vaid suurte teleskoopidega tehtud fotodel ja sealgi vaevumärgatavate punktidena. Tihedad tolmupilved moodustavad tumedaid udusid. Linnutee taustal paistavad need aukudena, kus ei ole tähti. Tuntumad tumedad udukogud on Hobusepea Orioni ja Söekoti Lõunaristi tähtkujus. Infrapunatehiskaaslaselt tehtud fotodel võib neis kohtades näha tihedaid tolmupilvi. Peegeldusudud Kui tolmupilve lähedal on hele täht, muutub tolm nähtavaks. Tolmuosakesed nimelt peegeldavad tähevalgust sarnaselt lumehelbekestega ja nii saab tolmupilvest helendav peegeldusudu. Sõel ehk Sõelatähed on hajusparv Sõnni tähtkujus
(5) Enamik musti auke moodustub siis, kui massiivsel tähel lõppeb tuumakütus ja ta plahvatab supernoovana.(1) Mustal augul ei ole magnetvälja ja keegi ei oska öelda, millest ta koosneb. Pole mingit võimalust musta augu sisemusest midagi teada saada. Väljaspool on vaid tunda musta augu tohutu raskusjõud ja pöörlemine.(6) Üldiselt tähed lõpetavadki oma elukäigu väikeste ,,kokkusurutud" moodustistena, valgete kääbustena, neutrontähtede või mustade aukudena. Viimastesse kätketud osa täheainest jääbki sinna igavesti vangi. Enne seda paiskavad tähed suurema osa oma ainest laiali (raskemad plahvatavad supernoovadena) ja see saab tooraineks uutele tähtedele. Seegi aine, millest me koosneme, tekkis millalgi väga ammu kusagil tähe sisemuses.(7) 11 KOKKUVÕTE Referaati teha oli väga huvitav, uurides erinevaid raamatuid, sain oma püstitatud
on see pilv külm, aga hakkab kokku tõmbudes kuumenema. Täht muutub nähtavaks alles siis, kui kuumenemine on suutnud gaasipilve helendama panna. Tähe eluiga sõltub massist - mida suurem on mass, seda lühem eluiga. Massiivse tähe elu lõpeb sellega, et rauast tuum muutub neutrontäheks, ülejäänud osa aga lendab väljaspoole võimsas plahvatuses. Tähed lõpetavad oma elukäigu väikeste kokkusurutud moodustistena, valgete kääbuste, netrontähtede ja mustade aukudena. 21. Must auk tekib kuitähe tuuma mass pärast läbipõlemist on suurem kui 1,4 miljonit. Kui täht lendab täielikult laiali nii, et temast ei jää järgi midagi jakui alles jääb neutrontäht, mille mass on 3 või enam Päikese massi kollapseerubki neutrontäht edasi mustaks auguks. See on ............... nähtamatu objekt, mis kõik enda lähedale sattunud alla neelab ja millest ei saa enam välja tulla.
teadusinformatsiooni kättesaadavus, infoväljaanded mikrofilmide kohta, signaalinformatsiooniväljaanded. 11. Kirjelda informatsiooni talletamist ja otsingut visuaalkaart ehk silmikkaartotsisüsteemis? Silmikkaart ehk visuaalkaart (ka superpositsioonkaart) on andmete talletamiseks ja käsiotsinguks kasutatav kartongist perfokaart, millel antud tunnusele vastavad objektid (ajakirjad, patendid, jmt) märgistati aukudena kaardi kindlais kohtades. Kaardid olid varustatud pealetrükitud ruudustikuga ja numbritega, mis võimaldas neile märkida dokumentide järjenumbreid. Iga kaart vastas ühele otsitunnusele. Ruutude arv silmikkaardil määras süsteemi informatsioonimahu. Üks silmikkaartide massiiv võimaldas registreerida niipalju dokumente kuipalju oli kaardil ruudikesi. Süsteemi mahtuvust oli aga võimalik ka suurendada, võttes kasutusele teise või isegi kolmanda kaardimassiivi
annaabi.ee 
