..." Elu Roomas on läbi aegade olnud kirev ning iga valitseja on jätnud maailmale märgi nii oma edevusest kui ka edumeelsusest. Nii alustati Roomas kanalisatsiooni ehitamist etruskite eeskujul varakult, mille tagajärjel Tiberi jõgi muutus kiiresti antiikmaailma suurimaks kollektoriks. Osa sellest olevat kasutusel tänapäevani. Erilist tähelepanu omistasid roomlased veevarustusele. Agrippa üksi olevat organiseerinud mitmete akveduktide ehitamist. Linn olevat Augustuselt saanud kingituseks 500 purskkaevu, ühtlasi veevõtukohta. Nende püsiva funktsioneerimise tagasid 700 basseini ja 130 suurt tsisterni. Kokku sai Rooma 19 akvedukti. Veel 3.sajandil tarvitati Roomas päevas 750 000 m3 vett, mis pladises 1200 purskkaevus, voolas tuhandetes saunades ja 11 keiserlikus termis - kolossaalsete mõõtmetega kümbluspaleedes. TERMID 3. sajandil e.m.a. hakati Rooma linnas ehitama avalikke saunu, kuhu pääses väikese tasu eest või hoopis vabalt
Ka rahvas soovis, et imperaator neid oma üritustega lõbustaks. Nero oli suurepärane pillimängija, ta oskas ka luuletada ja laulda. Mõni tema etteaste olevat kestnud isegi vara hommikust pärastlõunani. Nero oli teataval määral isegi näitleja, mängides nii Oidipust kui ka Heraklest. Siiski polnud etendused sageli ainult mängulise sisuga. Rahvas kasutas neid, et oma meelt avaldada ning viia ellu otsest demokraatiat. Näiteks nõuti omal ajal keiser Augustuselt abieluseaduse tühistamist, Caligulalt maksude alandamist. Samuti hoiti kogu lõbustuste ajal rahval hoolsalt silma peal keegi ei tohtinud magada, haigutada ega isegi vales kohas naerma puhkeda. Lisaks tavapärastele etendustele ning luule ja muusika saatel ajaveetmisele oli Roomas aukohal ka tsirkus. Tollane Circus Maximus oli suur ehitis, mahutades ligi paarsada tuhat pealtvaatajat. Seal peeti kaarikute võiduajamisi ja hoburakendite võistlusi ning gladiaatorite elu ja surma heitlusi
Inglismaal. Oli väga paks. Suri ootamatult ning tahtmatult. Oma vanimale pojale ei lubanud ta Inglismaad, vaid Normandia hertsogi tiitlit. Neljas laps William II sai kuningaks. Normandia dünastia läks sujuvalt üle Plantagenetide dünastiaks. Magna Carta (Suur Vabadustekiri): John Maata (1199-1216) valitsusaeg. 1204 kaotas Inglismaa (John) sõja käigus Normandia. Bouvines’ lahing 1214 - üritas Normandiat tagasi saada, kuid sai Prantsuse kuningalt Philippe II Augustuselt ka siis lüüa. Peale seda oli reaalne oht et Inglismaa kaotab end üldse Prantsusmaale. Konflikt paavstiga: John oli sattunud (kogu Inglismaa) kirikuvande alla. Oli keeldunud 1207 keeldunud paavsti poolt valitud piiskopi (paavst Innocentius III) Canterbury peapiiskopiks nimetamast. Lepituseks andis ta kõik kuninga valdused Inglismaal paavstile. Jäi maatuks. Maad andis tagasi rendile talle. Üritas Magna Charta’t ka annulleerida. Prantsusmaa invasioon
annaabi.ee 
