Järsku paari aasta eest ma lihtsalt otsustasin pooleli jätta. Nüüdseks on see võistkond Eesti meistriks saanud. Ma mõtlen, et kui ma poleks pooleli jätnud, siis kuuliksin sinna ka mina. Samuti, kui keegi meile lähedane inimene ära sureb, hakatakse teda tõeliselt väärtustama. Lähedased kahetsevad kõiki olnud tülisid ja möödarääkimisi. Kuid inimest tuleb väärtustada juba tema elu ajal. Rääkides aja tagasi keeramisest, annaksin ma tõesti kõik, et minna tagasi 23. augustisse ja muuta juhtunut. See kõik on lihtsalt võimatu ja poleks võimalik teostada. Kõik vead, mis ma oma elu jooksul teinud olen, on minu enda süü. Olen teinud seda, mida olen tahtnud, isegi kui mu otsused pole alati just kõigi jaoks meeldivad olnud. Ning minu arvates pole lõpuks enam kedagi süüdistada. Kõik ilmnev on enda tehtud, tuleb tunnistada neid kõige vastikumaid vigu, enda sooritatud uskumatuid lollusi, näha
- kuivaine määramise meetodil, - õhuniiskuse defitsiidi (küllastusvajak) alusel. • Kogenud põllumees määrab tera niiskust hamba all. 41 • Kasvava vilja niiskus ja kuivatamise kiirus sõltuvad: - kõrre pikkusest, - vilja tihedusest. • Pikk viljakõrs kuivab kauem. • Pikakõrreliste viljade koristamisel kombaini tootlikkus väheneb. • Eestis langeb koristusperiood juuli II poolde ja augustisse, osaliselt septembrisse. 42 Saagikaod • Koristuskadude peamised põhjused: - koristamisega hilinemine - 30% - agrotehnoloogia puudujäägid - 25% - kombaini vale reguleerimine - 20% - liigniiske vilja koristamine - 15% - muud põhjused - 10% • Saagikadude vähendamiseks külvata teraviljaliike ja -sorte vahekorras, mis tagaks viljade järjepideva valmimise – koristuskonveieri.
Põhjapoolsemad pistrikud lendavad talveks Lääne-Euroopasse, mõnikord isegi Aafrikasse. Tuuletallaja on rändlind ka Euroopa leviala idaosas. Hõlpsam on ju saagi leidmine kõrgest rohust kui paksu lume alt - see sunnibki lindu minema lendama ja pidama jahti mujal. Eestis muutub tuuletallaja tavaliseks alles aprilli alguses, kuigi tuuletallaja esimesed isendid jõuavad Eestisse juba märtsi keskpaigas. Tuuletallajate kevadine läbiränne kestab maini. Arvukam sügisene läbiränne jääb augustisse ja septembrisse, viimaseid isendeid võib näha kuni novembrini. Tuuletallaja arvukus vähenes Eestis 1970.-1980. aastatel, viimasel aastakümnel on arvukus püsinud stabiilsena 200-500 ümber. Tuuletallaja endeemilisi alamliike leidub ka Atlandi ookeani saartel. Tuuletallaja on inimesele kasulik, sest ta hoiab putukate ja kahjunäriliste arvu kontrolli all. Tuuletallajat hävitavad taimekaitsevahendid ja algupäraste biotoopide hävimine. Ajaloos on
venestamispoliitikat. Lisaks linna 200. juubelile oli fookuses ka Nõukogude Liidu jaoks oluline sündmus fasistliku okupatsiooni vabanemise 40. aastapäeva tähistamine. See oli nii tähtis, et juubelipidustuste ajaks kutsuti Võrru palju kõrgeid külalisi ning mõningatel üritustel võis sõjaveteranide osakaal linnarahva varju jätta. Terve aasta vältel toimusid mitmed teaduskonverentsid, konkurssid ja mitmesugused üritused, kuid põhilise osa jäeti siiski augustisse. Juubelipidustuste avapaugu lõi 10. augustil kahe näituse avamine, kus Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseumi direktorile Aleksander Krullile anti au öelda avasõnad. 11. augusti õhtul toimus aga suur kontsert äsja rekonstrueeritud Kubija lauluväljakul, kus esinesid suur hulk arv laulu- ja tantsuansambleid nii siit kui ka piiri tagant. Ka 12. augustil jätkusid pidustused Kubija lauluväljakul. 25. augustil aga toimus kultuurimajas ,,Kannel" RSN pidulik
annaabi.ee 
