filosoofilist, kirjanduslikku, ajaloolist, juriidilist ettevalmistust ega huvi. Ta pöördub selle allika poole, mis talle igapäevaselt kõige lähemal on- piibli ja liturgiliste käsiraamatute poole. Tihti arvatakse, et kroonika on ülesehitatud Augustinuse kahe riigi kontseptsioonist, aga see on ebatõenäoline, sest see, mis oli Augustinusele keskne ja oluline, see Henrikut ei huvitanud ja kroonikas ei kajastu. Tema kroonika on märksa lihtsam ja konkreetsem ilma augustiinliku teoloogilis-teoreetilise kontseptsioonita. Mainimist leiavad jumal, Jeesus Kristus ja neitsi Maarja. Esikohale on tõstetud neitsi Maarja. Neitsi Maarja kultus on Henriku kroonikas ja kogu keskaegsel Liivimaal esile tõstetud just poliitilistel põhjustel.(piiskop Albert pühendas Liivimaa ja siinse kiriku jumalaema Maarja auks). Henriku Maarja-ülistus on väga kenas kooskõlas keskaegse Euroopa üldise lopsaka Maarja-kultusega,
Eestimaa hertsogkonna 19 000 marga eest ordule, millest 6000 marka läks markkrahv Ludwigile kaasavaraks. Mõned vasallid polnud rahul uue võimuga ning 1348. aastal taotlesid Rootsi või Taani kuninga võimu alla sattuda, kuid asjatult. "Rõivastustüli"- Konflikt Liivi ordu ja Riia peapiiskopi vahel. Konflikt sai alguse kui reformisid peapiiskopid Blomberg ja Zinten 1373-1374. aastal paavsti korralduse kaudu Riia toomkapiitlit, asendades premonstraatite reegli (Range vaimulik eluviis) augustiinliku reegliga, mis lubas kapiitlisse võtta ilmalikke ja ka suurvasalle. See oli Riia peapiiskopi positsiooni tugevdamine ordu vastu. Nimetus rõivastustüli tuleneb sellest, et kui varem kanti Saksa ordu rõivaga sarnast valget mantlit siis nüüd see asendus augustiinlaste mustaga. Läänimees Hermann von Üxküll pantis 1388. aastal oma Üksküla linnuse Saksa ordule, mis oli peapiiskopi õiguste rikkumine. Saksa ordu
Schrpenberg. Lubas loobuda ordu rõivastest. 1428. otsustasid Liivima piiskopid hankida ürikuid paavstilt, mida saaks kasutada SO vastu, nende saatkond püüti aga SO foogti poolt kinni. Ordu vastastel õnnestus see tegu väga hästi ära kasutada. Hiljem Aschenberg viidi üle Liivimaal üle Saksamaale, kus tunnistas, et toimis ülemate käsul. 1435 sõlmiti Liivimaa konföderatsioon, mis on Ordu nõrgenemise põhjuseks. Ordu tunnistas Riia peapiiskopkonna augustiinliku reeglit. Seda Liivimaa konföderatsiooni sõlmimist on peetud etapiks, millest al võib rääkida Liivimaa maapäeva väljakujunemisest. Maapäev - vajaduse korral kokkukutsutud, aga enamvähem regulaarne saadikute ja maahärrade nõupidamine, nt reguleeriti mündikorraldust, mündi alust, majanduslikke korraldusi. Ainuke intsitsioon, mis liitis Liivimaa ühtseks tervikuks. Ordu sisemist olukorda nõrgendas veel 1430. aastatel toimus maiskondande tüli
annaabi.ee 
