luuletused. Palju mõtiskles surmast surm kui karistus; surm kui lunastus süümepiinadest. Palju ka surnud armastatu / vastamata armastuse motiive. Koolis õppis Byron oma luulet ka esitama, mida tegi elegantselt ja suurejooneliselt. Koolivaheaegadel külastas Byron ema ja tajus üha enam, et ema pole eriti kultuurne isik, kuigi pärines soliidsest suguvõsast. Elu lõpupoolel tekkisid emal lisaks veel alkoholiprobleemid. Sel ajal hakkab Byron tihedamini suhtlema poolõde Augustaga, 2 kellega on ka tihedas kirjavahetuses. Kutsus Augusta ka kooli lõpupeole, kus kandis hiilgavalt ja elegantselt ette oma luuletusi. 1803 tutvus Byron Newsteadis koolivaheajal olles tütarlapsega, kelle nimi oli Mary- Ann. Byron armus lootusetult. Neiul oli peigmees, mida Byron raskelt üle elas. 1805 (17-aastaselt) lõpetas Byron Harrow` kolledzi ja astus Cambridge ülikooli
seepärast tundis ta end eriti üksikuna. Byron otsustab teha oma elus kannapöörde ja läheb poliitikasse. Ta esineb parlamendi lordide kojas kõnega Iiri rahva vabaduse kaitseks. Ta taunis oma kõnes sotsiaalset ebavõrdsust ja ülemkihtide rikutust. See kõne tõi talle arvukalt vihamehi. 1815 ta abiellub ja tema isiklik elu ei läinud nii nagu ta lootis ja 1815 ta abielu lahutatakse. Lisaks sellele, et tema abielu ei kestnud kaua tekitas tema isiku ümber suhted oma poolõe Augustaga. 1816 otsustab ta Inglismaalt lahkuda ja minna ära Itaaliasse. Sellel ajal valmib tal rida nn ida-poeeme. Valmib rida poeemide sarju 1813-1816. See poeemide tsükli nimetus on tinglik ,,Ida-poeemid" sest poeeme ühendab eksootiline temaatika. Ta ei räägi ainult idamaade temaatikast vaid pöördub ka lõunamaade poole. Byron vastandab nendes poeemides kogu Euroopat ja idamaa temaatikat. Ta vastandab teistsugust elutunnetust
Kirjutas ,,Child Haroldi palverännu" I ja II osa. Byron rääkis seal raamatus kaasaegsetest probleemidest poliitilistest olukordadest, loodusest, ettetulnud armastusest. Seal kritiseeris ta ka võõrvõimu vallutusi, sest oli aeg, kus parasjagu Napoleon Euroopat vallutas. Byron pöördus pärast 3 aastat Inglismaale tagasi, abiellus kauni jõuka naisterahvaga, kuid neil ei klappinud millegipärast. Byronil tekkisid suhted oma poolõe Augustaga. Kriitika ja segaste suhete tõttu lahkub ta varsti Inglismaalt jäädavalt ega pöördu kodumaale enam tagasi. Inglismaal jõuab ta aga avaldada mitmeid poeeme, nn ,,idapoeeme", mille temaatika on seotud idamaadega. Üks neist on ,,Gjaur". Gjaur ehk muumaalaste halvustav nimetus muhameedlastel. Poeemides eksisteerib läbiv kangelane, kes on uhke vaimuga ja üksik mässaja, võitleja armastuse ja vabaduse eest ning tortsib maailma pahesid, kuid on kõige selle juures pessimist. Tal
annaabi.ee 
