õpet s.t., et iga gümnaasium peab valima vähemalt kolm õppesuunda. Valikkursuste loetelu riiklikus õppekavas on suurenenud ning gümnaasiumitel on õigus pakkuda valikkursusi, mida riiklikus õppekavas pole kirjeldatud. See annab koolidele lisavõimaluse keskenduda erinevatele valdkondadele. Uus haridusreform läheb, aga väga kulukaks, eriti Tallinna maksumaksjate jaoks. Paljud koolid suletakse ning tuleb ümber teha mitmete koolide klassiruumid, kuna gümnaasiumid vajavad suuri auditooriume ja väiksemaid seminaaride ruume. Ühe kooli ümberehitamine läheb maksma umbes 50 70 miljonit. Omajagu miljoneid kulub ka ruumide sisustamiseks ja õppematerjalide ostmiseks. Tallinnas on vähemalt kümme kooli vaja ümber ehitada, see tähendab 700 miljonit krooni, mis tuleb maksumaksjate taskust. Haridusreform võimaldab kõigile õpilastele samasuguse stardipositsiooni gümnaasiumisse astumiseks. Praegusel ajal on eliitkoolide lõpetajatel palju
sajandite vältel kõik ülikoolielu tähtsündmused ja pidupäevad. See on kogu ehitise kauneim siseruum. Käesoleva sajandi alguse suuremad ajaloolise tähtsusega kogunemised aulas oli 1905. aasta aulakoosolek ja Eesti Vabariigi ülikooli avamine 1. detsembril 1919. Tänapäeval pääseb peahoone suhteliselt väiksesse eeskotta läbi madala tiibukse. Küllalt lihtne keskkoridor jaotab hoone pikuti. Tänavapoolsete anfilaadselt asetuvate ruumide uksed avanevad koridori. Osa peahoone auditooriume on nimelised, pühendatud eriti silmapaistvatele õppejõududele niihästi kaugest minevikust kui ka tänapäevale suhteliselt lähedasest ajast.Peahoone teise korruse õuepoolses endises avaras auditooriumuis on praegu ülikooli nõukogu istungite saal. Lõunatiibhoones muuseumi kohal asuvad õppeosakonna ja rektoraatori ruumid. Rektori kabineti sisustuses pälvib tähelepanu kirjutuslaud, suuremõõtmeline hiina vaas ja sajandivahetuse kristall-lühter delfiinidega.
Mazzoleni järgi väljendub meedia loogika kasutuselevõtt poliitiliste kampaaniate keskendumises pigem isikutele ja sündmuste üksikasjadele kui abstraktsetele poliitilistele ideedele. 50. Auditooriumi mõiste Kõik need, kelleni jõuab konkreetne meediasisu või kes on kontaktis teatud meediakanaliga. Auditoorium võib eksisteerida ka kui kujuteldav sihtgrupp või eesmärgipärane vastuvõtjaskond. Auditoorium võib ühte langeda reaalse sotsiaalse grupiga või avalikkusega. Auditooriume võib defineerida vastava meediumi, kanali või sisu alusel; sotsiaalse koosseisu, asukoha v kellaaja alusel. Meediaauditooriumid pole kindlapiirilised kooslused ja neid saab määratleda tagantjärele kui statistilisi üldistusi (näiteks reitingutest lähtudes) koos teatava korduvesinemise tõenäosusega. Selline on tüüpiline auditooriumi käsitlus meedia poolt vaadatuna, kuid eksisteerib ka samaväärselt põhjendatud alternatiivne käsitlus auditooriumi kui
annaabi.ee 
