ja muu vara üle on peetud korrektset arvestust ning kas neid on kogutud ja kulutatud kooskõlas seaduste ja muude finantshaldust puudutavate õigusaktidega. Ühtlasi aitab finantsauditi läbiviimine tõhustada vajalikke kontrollisüsteeme. 5.2 Tulemusauditi osakond Tulemusauditi osakond tegeleb avaliku sektori rahakasutusega. Ta uurib selle säästlikust, tõhusust ja mõju. Tulemusauditit võib tõlgendada ka protsessina, mille käigus uuritakse, kas auditeeritavad asutused tegelevad õige asjaga ning kas nad teevad seda õigesti ja kõige väiksemate kulutustega. Tulemusauditis hinnatakse avaliku sektori tegevust strateegilise tasandi probleemide lahendamisel, analüüsitakse süvitsi probleemide põhjusi ning pakutakse ideid nende lahendamiseks. Samuti on tulemusauditite eesmärgiks tuvastada parimat halduspraktikat ja aidata kaasa selle levimisele. 5.3 Kohalike omavalitsuste osakond
riigid, isikud, valitsuste välised org-d. · Peab olema vähemalt 3 liiget, multilateraalne (mitmepoolne), peab tekkima nn. ümarlaua efekt. · Peab olema oma põhikiri, mille alusel ta tegutseb, leping asutamise kohta. · Kindlalt fikseeritud liikmeskond. · Alalised tegutsevad struktuurid (sekretariaadid). · Peakontor. · Kindlad finantseerimisallikad, läbipaistvad, auditeeritavad. · Oma kindel juhtkond, vastutuse kandja. Rahvusvahelise organisatsiooni printsiibid: · Võrdsus · Vabatahtlikkus · Ühised eesmärgid Rahvusvahelise organisatsiooni tüübid: 1. Liikmestaatuse järgi: · Valitsustevahelised organisatsioonid (intergovernmental organization-IGO)-nt. euroopa nõukogu. · Valitsusvälised organisatsioonid (nongovernmental organization-NGO)-nt. rahvusvaheline
69. Standarditavad valdkonnad Kvaliteedihaldus, testimine, dokumenteerimine, turve. 70. Standardite kasutamine Rahvusvahelised standardid on eeskujuks firmasisestele. Ettevõtte standardi koostamine rahvusvahelisel tasemel. 71. Infoturbe standardid ISO/IEC 27001 72. Dokumenteerimist käsitlevad standardid ISO 15489. Dokumendihaldus ISO 5127. Informatsioon ja dokumentatsioon. Sõnastik 73. IT audit, selle eesmärgid, auditeeritavad objektid, maht, audiitor, riskid IT audit- ülevaade ja hinnang ettevõttele. Eesmärk- hinnata süsteemide ja infotöö vastavust ettevõtte huvidele. Hinnata süsteemide korralduse kvaliteeti. Maht- infosüsteemi maht sõltub ülesandest. Audiitor- valida, kes on sõltumatu auditeeritavast rakendusest, jälgib head tava ja reegleid. Riskid- tegevusrisk IS toimimisel ja arendamisel. Avastamisrisk ehk autor ei avasta olulisi vigu. 74. Planeerimine, korraldus
· tarkvaraga seotud tööprotsesside kujundamiseks, juhtimiseks ja korrastamiseks (ISO/IEC 12207, ISO/IEC 15288) · kvaliteedihalduseks (ISO/IEC 9126, ISO/IEC 90003) · infoturbe haldamiseks (ISO/IEC 27000 seeria) · teenuste loomiseks ja haldamiseks (ISO/IEC 20000 seeria) · eestikeelse tarkvara loomisel (EVS 8) · IT terminoloogia korrastamiseks (ISO/IEC 2382 seeria) · dokumenteerimiseks (ISO/IEC 6592, ISO/IEC 9294 jt) 28. Infosüsteemi audit, selle eesmärgid, auditeeritavad objektid, maht, audiitor, riskid, korraldus, infrastruktuur, COBIT Infosüsteemi audit on mitmekülgne ülevaade ja hinnang auditeeritava ettevõtte, asutuse või organisatsiooni automatiseeritud infosüsteemile või selle osadele, kaasa arvatud seostele automatiseerimata protsessidega ja organisatsioonilise struktuuriga. Näiteid auditi eesmärkide kohta: · hinnata süsteemide ja infotöö vastavust ettevõtte (äri)huvidele
Samas aga tuleb silmas pidada, et liigne kulu ühele auditile vähendab aja ressurssi teistele. 12) Sisekontrollisüsteemi hinnang. Audiitor peab viima läbi sisekontrollisüsteemi jälgimise ning veenduma, kas kontrollisüsteemid toimivad, on efektiivsed, püüavad kinni või ennetavad eksimusi ja vigu, avastavad pettusi ning tagavad ressursside efektiivse kasutamise. Kui hinnang on positiivne, võib auditi ressursse vähem laveerida. Siseauditi eest vastutav isik peab määratlema kõik auditeeritavad objektid, objektide valik peab olema piisav ja katma kõik tegevuse olulised valdkonnad. Kuna auditi ulatuse määratlemine on äärmiselt oluline, tuleb arvesse võtta veel järgnevat: a) Kõik normatiivsed dokumendid, mis sisaldavad olulist infot objektist või süsteemist b) Kõik eelnevad aruanded varasemate süsteemideauditite kohta c) Olulised küsimused ja ametnikud, kes valdavad infot auditi objektist d) Kogu auditi kestel kasutuses olevad dokumendid
majanduslikku olukorda õigesti ja usaldusväärselt. Lihtsustatult öeldes me vaatame, kas raamatupidamine on korrektne ja kas raha kuritarvituse võimalused on kõrvaldatud. Finantsaudit vaatleb ka tehingute seaduslikkust. Tulemusaudit: Tulemusauditi puhul uurib Riigikontroll, kas avaliku sektori rahakasutus on säästlik, tõhus ja mõjus. Tulemusauditit võib ka defineerida kui protsessi, mille käigus uuritakse, kas auditeeritavad asutused tegelevad õige asjaga ning kas nad teevad seda õigesti ja kõige väiksemate kulutustega. Tulemusauditis hinnatakse avaliku sektori tegevust strateegilise tasandi probleemide lahendamisel, analüüsitakse süvitsi probleemide põhjusi ning pakutakse ideid nende ületamiseks. Samuti on tulemusauditite eesmärgiks tuvastada parimat halduspraktikat ja aidata kaasa selle levimisele. Peamised aruanded:
annaabi.ee 
