implanteerimisprojekte. Tänaseks on organisatsiooni kaasabil ning annetajate toetusel implantaadi saanud 44 last, kellest kuuele on paigaldatud kaks implantaati. Ministeerium ootab telekanalitelt lahendusi kuulmispuudega inimestele 27.11.2011 11:44 Kultuuriministeerium pöördus nelja eratelekanali poole, sest need pole andnud ülevaadet, kuidas nad on arvestanud teenust pakkudes nägemis- ja kuulmispuudega inimestega. Vastavalt meediateenuste seadusele teeb audiovisuaalmeedia teenuse osutaja oma teenuse kättesaadavaks nägemis- ja kuulmispuudega inimestele, kasutades selleks muu hulgas saate varustamist subtiitritega, viipekeelset tõlget, eraldi audiokanaleid, teleteksti ja teisi lisateenuseid, mis võimaldavad nägemis- ja kuulmispuudega inimestel pakutavat teenust kasutada. Samas näeb seadus ette, et seda nõuet rakendavad telekanalid järk-järgult, esitades kultuuriministeeriumile teabe oma pakutavate teenuste kättesaadavaks tegemise kohta
1. TELEMEEDIA OLEMUS 4 Televisioon on enamiku inimeste jaoks tähtsaim infoallikas. Seda peetakse kõige mõjutavamaks avalikku arvamust kujundavaks meediumiks. Televisioon on säilitanud vaatamata kiirele kommunikatsioonitehnoloogia arengule oma olulisuse. (Kask, 2013) Teleprogramm koosneb omatoodangust ja sisseostetud saadetest. Omatoodangu ehk Eesti enda saate või seriaali on tootnud kas audiovisuaalmeedia osutaja ise või on teinud selle koostöös Euroopa Liidu liikmesriigi tootjaga. Seaduse järgi on teleprogramm kohustatud omatoodangut näitama televiisori vaadatavuse tippajal, s.t ajavahemikus 19.0023.00. Siis näidatakse olulisi või huvitavaid saateid. Tavaliselt on nendeks uudised, komöödia-, draama- ja noortesarjad. Sisseostetud saadete kellaajaline telekavasse paigutamine ei ole oluline. Nendeks on sageli seebiooperid ja välismaised koguperesaated. (Kask, 2013)
mängu“, kus üks piirkond kaotas ja teine võitis inimkapitali, siis rahvusvahelise mobiilsuse korral pole küsimus niivõrd inimkapitali ära- või juurdevoolus, vaid pigem tööjõule juurdepääsus ning tööturul oleva inimkapitali stabiilsuses. Sotsioloog John Urry sõnul on olemas viis omavahel seotud mobiilsust, mis koos loovad nüüdisühiskonna tegelikkuse: 1. inimeste liikumine, 2. asjade liikumine, 3. kujutuslik reisimine (audiovisuaalmeedia kaudu), 4. virtuaalne reisimine (interneti vahendusel) ja 5. kommunikatiivne reisimine (suhtlusvahendite kaudu). Üha kasvava arvu inimeste jaoks tähendab see ka seda, et mobiilsus on teadlik ja valitud elustiil ning rahvusvaheline mobiilsus ei ole ilmtingimata eesmärk omaette, vaid võib olla ka eesmärk iseeneses. Hargmaisus vs mobiilsus Viimaste kümnendite ühiskondlike protsesside kirjeldamiseks on võetud kasutusele mitmeid
annaabi.ee 
