Selline õigus rakendatakse jaanuarist 2011.a. Tegevusloa väljastab rahandusministeerium. See on tähtajatu ja elektrooniline. Vande andnud vandeaudiitor peab tegevusloa saamiseks esitama avalduse, millele lisatakse nõutavad dokumendid ning täiendavad andmed. Tegevusloa kehtivus lõpeb vastavalt seadusele, audiitori surma korral, täiendava kutseeksami mittesooritamisel ning kutse äravõtmise korral. Samuti audiitorettevõtja pankroti korral, audiitorkogu liikme väljaarvamisel audiitorkogust, tegevusloa kehtetuks tunnistamisel ning audiitorühingu tegevuse lõpetamisel. Tegevusloa lõpetab rahandusministeerium, samuti peatab ja taastab kehtivusloa audiitorettevõtja avalduse alusel. Audiitorteenuse osutamiseks peab audiitorettevõtja sõlmima kliendiga kirjaliku lepingu, milles tuleb kajastada vähemalt järgmist: - auditi objekt - audiitorteenuse olemus - teenuse eeldatav ajakulu - vandeaudiitori või tema kutsetegevuse aruande allkirjastaja - tasumine ja tasumise kord
Kutsekogu juhatus otsustab taotluse rahuldamise ühe kuu jooksul taotluse esitamisest, tehes selle kohta kirjaliku otsuse. Otsuse ärakiri saadetakse isikule ja Justiitsministeeriumile. Taotluse rahuldamata jätmist peab põhjendama. ■ Haldurina tegutsemise õigust ei anta isikule ( § 57 lg 6): 1) kellel on karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest; 2) kes on viimase kümne aasta jooksul tagandatud kohtuniku-, notari-, prokuröri- või kohtutäituriametist või advokatuurist või audiitorkogust välja heidetud või kellelt on võetud vandetõlgi kutse vandetõlgi seaduse § 28 lõike 3 punkti 3 alusel või kellelt on võetud patendivoliniku kutse patendivoliniku seaduse § 20 lõike 1 punkti 1 või 2 alusel; [ 3) kes on viimase viie aasta jooksul avalikust teenistusest distsiplinaarsüüteo eest vabastatud; 4) kes on pankrotivõlgnik; 5) kelle kohta kehtib ärikeeld; 6) kes on senises kutsetegevuses või kohtutäituri ametitegevuses näidanud üles ilmset
ja liikmesriikide poolt Euroopa Komisjoni nimel (näiteks põllumajanduskulutused või tollilõivude kogumine), aga samuti mitteliikmesriikides, kes said Euroopa Ühenduse abi (näiteks Lome konventsiooni kohaselt). Audiitorkogu võis ka teha omi ettepanekuid ja esitada omi finantstähelepanekuid teistele euroinstitutsioonidele ning teha mingi euroinstitutsiooni palvel talle oma finantsalase arvamuse. 1992.aasta Maastrichti leping tegi Audiitorkogust kui abiinstitutsioonist tänase põhiinstitutsiooni Kontrollikoja nime all, laiendades tema kohustuste ringi. Tänane Kontrollikoda (Court of Auditors) auditeerib Euroopa Liitu, st kontrollib Euroopa Liidu maksumaksjate raha kulutamist. Oma kulutustest peavad Kontrollikojale aru andma kõik, kes EL-i raha kulutavad EL-i institutsioonid, EL-i liikmesriigid ja nende kohalikud omavalitsused, EL-i abisaajad kolmandate maade seisuses.
annaabi.ee 
