1. Tarkvara inventuur, mille käigus loetakse üksipulgi üle kogu ettevõtte kasutuses olev tarkvara; 2. Litsentside inventuur, mille käigus kogutakse kokku kõik ettevõtte käes olevad tarkvara kasutust lubavad litsentsid, tarkvara oste puudutavad raamatupidamisdokumendid ning tootekarbid jm kasutusõigust tõendav materjal; 3. Analüüs, mille käigus võrreldakse kasutuses olevaid arvutiprogramme kasutusõigust tõendavate dokumentidega ning olenevalt kokkuleppest audiitoriga tehakse soovi korral ka ettepanekud ja pakkumised võimalike puuduste kõrvaldamiseks, soovitused efektiivsemaks tarkvarahalduseks, vaadatakse üle tarkvaraalased vajadused ning antakse juhiseid parema ja kokkuhoidlikuma tarkvaraplatvormi kujundamiseks. Miks tellida tarkvaraaudit? Esmapilgul võib ettevõtte juhile tunduda, et on tarbetu kulu tellida tarkvaraauditit, mis reeglina tähendab mõne puuduva litsentsi võrra uusi kulutusi
2. Bilansipäeva seisuga ei kajasta rmp varasid, mida tegelikult i eksisteeri, kajastatud on ettevõtte kõik tegelikud kohustused. Ning varad ja kohustused on vastavalt rmp heale tavale hinnatud õigesti ja õiglaselt. 3. Audiitorile tehakse teatavaks kogu oluline info, mis on vajalik auditi kvaliteetseks läbiviimiseks ning lõppjärelduse vormistamiseks. On ka võimalik leping sõlmida aastaks. Igal juhul kui koostöö audiitoriga on pikem tuleks see korralise üldkoosoleku poolt siiski kinnitada. Pikema koostöö lepingu korral tuleks see igal aastal üle vaadata ning vajadusel korrigeerida. Klient ei mõista audiitori töö eesmärke või ei aksepteeri töömahtu. Oluliselt on muutunud kliendi soovid auditi kohta. On toimunud muutused kliendi tippjuhtkonnas. Aset on leidnud märkimisväärsed muutused kliendi suuruses ja tegevuse loomus. Muudatused õigusaktides ja normatiivdokumentides Esmaskordne auditeerimine
.. Avalikus sektoris võib rakendada mitut riigi- või valitsusasutust hõlmavat siseauditit. Võib osta siseauditi teenust sisse, kui see ei ole mingil muul viisil võimalik. Liiga väikse mahu tõttu ei ole mõttekas sellist kohta ettevõttes luua. Väikses keskkonnas on suhteliselt raske tagada audiitori sõltumatust ja erapooletust. Kui siseaudit ostetakse teenusena, siis vastutab selle kvaliteedi eest selle sisse ostnud töötaja. Tuleb määrata kontaktisik, kes suhtleb audiitoriga ja vahendab tema tegevust juhtkonnaga. Töölisi peab siseauditist informeerima. Siseauditi üksuse staatus ja funktsioonid Kuna tegemist on teatud eriõigustega üksusega, siis tuleb tema positsioon määrata mõnes organisatsiooni põhidokumendis põhikirjas, sise-eeskirjas. Kindlasti tuleb koostada siseauditi põhistruktuuri enda määrus. Igaljuhul on siseauditi eest vastutav isik aruandekohuslane ainult asutuse juhi ees. Siseaudiitori tegevus peab olema erapooletu, mis välistab:
need täitmiseks või tagasi lükata; 2. Auditi aruande vorm ja aruandluse protseduurid peavad vastama juhtkonna ootustele; 3. Auditi käigus tuvastatud probleemid ja soovitused edastatakse õigele juhtimistasandile; 4. Korrigeerivad tegevused peavad olema õigeaegsed, milleks sieaudiitor peab hindama sündmusi lähtuvalt nende tõsidusest, et just nendele suunata juhtide tähelepanu; 5. Eksisteerib hästitoimiv juhtkonna tagasiside audiitoriga, et viimane saaks veenduda ja hinnata juhtkonna tegevust. Järelaudit tuleb lülitada võimalusel aasta tööplaani või vähemalt auditi kavasse. Järelauditi protseduuride määramisel peab siseaduiti eest vastutav isik arvestama: 1. Kontrolli all oleva auditi tulemuste tähtsust; 2. Soovituste rakendamise maksumust, vajaminevaid ressursse ning tegevuse keerukust (kokkuhoiu põhimõte); 3
Ka revisjonikomisjoni liikmed peavad olema kas Eesti kodanikud või Eestis alalist elamisluba omavad välismaalased. Kui ühenduses on vähe liikmeid, võib juhatuse ning revisjonikomisjoni moodustamise asemel valida vastavalt ühingu juhi ja tema asetäitja ning revidendi. Seaduse või põhikirja nõuetest tulenevalt võib mittetulundusühingus olla kohustuslik audiitorkontrolli teostamine. Praktika suundubki üha enam revisjonikomisjoni kui sisekontrolliorgani 88 asendamisele audiitoriga. Audiitor esitab järeldusotsustuse ühingu raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande kohta, samuti võib ta täita teisi üldkoosoleku poolt määratud audiitorkontrolli ülesandeid. Seadus ei välista ka muude, eelpool loetlemata organite moodustamist. Ühingud võivad moodustada nii ad hoc kui ka alaliselt tegutsevaid komisjone ja töörühmi. Ühingu liikmete vaheliste liikmelisusest tulenevate vaidluste lahendamiseks, samuti põhikirjaga kehtestatud liikmete kohustuste rikkumise
Ka revisjonikomisjoni liikmed peavad olema kas Eesti kodanikud või Eestis alalist elamisluba omavad välismaalased. Kui ühenduses on vähe liikmeid, võib juhatuse ning revisjonikomisjoni moodustamise asemel valida vastavalt ühingu juhi ja tema asetäitja ning revidendi. Seaduse või põhikirja nõuetest tulenevalt võib mittetulundusühingus olla kohustuslik audiitorkontrolli teostamine. Praktika suundubki üha enam revisjonikomisjoni kui sisekontrolliorgani 88 asendamisele audiitoriga. Audiitor esitab järeldusotsustuse ühingu raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande kohta, samuti võib ta täita teisi üldkoosoleku poolt määratud audiitorkontrolli ülesandeid. Seadus ei välista ka muude, eelpool loetlemata organite moodustamist. Ühingud võivad moodustada nii ad hoc kui ka alaliselt tegutsevaid komisjone ja töörühmi. Ühingu liikmete vaheliste liikmelisusest tulenevate vaidluste lahendamiseks, samuti põhikirjaga kehtestatud liikmete kohustuste rikkumise
annaabi.ee 
