kooslusele. (Cotterell, 2001, lk 167) Maailm kasvas välja hiiglaslikust kuristikust, Ginnungagap-st, ehk haigutavast tühjusest. Põhja pool olevast pakasemaast Niflheimist (hiljem ka surnute maa) ja lõunakaares piirnevast tule asupaigast Muspellist. Nende kõigi kokkusaamisel tekkis savi, kui oli võimalik elu algus. Savist sündis hiid Ymer(jäähiid). Maailaloomise alguses oli olemas ka hiiglaslik lehm Audhumla, kelle piimamerest hiiud toitunuks said. Maa mida lehm lakkus (rohtu ju veel ei kasvanud), sünnitas Odini vanaisa Bure e. Looja. (Allan, 2004, lk 36) Müüdi järgi lõi maailma siiski Odin, pärast Ymeri tapmist. Tema verest loodi mered, järved ja jõed, kehast mäed, orud ja taevas. Midgar e. Inimeste elukoht, Asgard e jumalate kodu. (Allan, 2004, lk 37) Asgarit ja Midgarit ühendas omavahel sild Bifrost, keda valvas Heimdal.(cotterell, 2001, lk 181) 2.1 Vaanid ja aasid
Kuigi maarjamaalase kööki jõuab sool enamasti kas härrandlikult lumivalgena või maamehelikult hallina, on soola värvigamma võrratult palju laiem. Soolale annavad erinevaid värvivarjundeid merevees leidunud mineraalid, vetikad või muu floora ja fauna, mis võivad värvida soolakristallid punakaks, roosaks, oranzhiks, pruuniks, halliks või koguni kirjuks. Legende. Muinasgermaanlaste paganlik maailma loomise legend kõneleb järgmist: aegade alguses tekkis Suurest Tühjusest veis Audhumla. Soolamaias veis hakkas lakkuma tema ees seisvat soolakaljut, millest usina noolimise tulemusena ilmus nähtavale kõigepealt mehe pea, seejärel keha ning kolmandal päeval astus kaljust välja mees. Sellest mehest, kes legendis kannab nime Buri, saigi alguse Põhjala jumalate sugu, nimelt on muinasgermaanlaste peajumal Odin Bure pojapoeg. Muinasgermaanlased seostasid kõiki oma jumalaid soolaga. Jumalatele palveid esitama läksid muinasgermaanalsed võimaluse korral ikka soolaväljade või
Kuigi maarjamaalase kööki jõuab sool enamasti kas härrandlikult lumivalgena või maamehelikult hallina, on soola värvigamma võrratult palju laiem. Soolale annavad erinevaid värvivarjundeid merevees leidunud mineraalid, vetikad või muu floora ja fauna, mis võivad värvida soolakristallid punakaks, roosaks, oranzhiks, pruuniks, halliks või koguni kirjuks. Legende. Muinasgermaanlaste paganlik maailma loomise legend kõneleb järgmist: aegade alguses tekkis Suurest Tühjusest veis Audhumla. Soolamaias veis hakkas lakkuma tema ees seisvat soolakaljut, millest usina noolimise tulemusena ilmus nähtavale kõigepealt mehe pea, seejärel keha ning kolmandal päeval astus kaljust välja mees. Sellest mehest, kes legendis kannab nime Buri, saigi alguse Põhjala jumalate sugu, nimelt on muinasgermaanlaste peajumal Odin Bure pojapoeg. Muinasgermaanlased seostasid kõiki oma jumalaid soolaga. Jumalatele palveid esitama läksid muinasgermaanalsed võimaluse korral ikka soolaväljade või
sai pärastpoole surnute maa. Hvergelmeri nimelisest vulkaanilisest katlast pulbitses välja 12 jõge, mis viisid oma veed Ginnungagapi. Need külmusid selle mõõtmatutes sügavikes jääks ja täitsid tasapisi vägeva lõhandiku. Jää sai kerkides kokku teisal valitseva lõõsaga ja sellest kohtumisest sündinud niiskus moondus kuidagiviisi saviks. Lõpuks tuli savisse elu, millest moodustusid esimesed olendid esimene härmahiiglane Ymir ja lehm Audhumla. Lehm lakkus soolast jääd ning sulatas üles veel mõned olendid, ka esimese jumala Buri. Buri ja hiiglane said Bori vanemateks, kes oli Odini ja tema kahe venna Vili ja Ve isa (Will ja Voe). Kolm venda tapsid hiiglase Ymiri ning kasutasid tema keha, et luua meie maailma. Tema veri leotas läbi terve universumi ja uputas kõik peale kahe hiiglase. Verest sai ookeanide ja järvede vesi, Ymiri kontidest moodustusid mäed ja lihast pinnas.
annaabi.ee 
