Enne seda loengut ma ei teadnud raadioamaörismist mitte midagi. Väiksena mäletan vanu televiisoreid, millede sees olid suured ümmargused kobakad. Televiisoreid nägin tänu naabrimehele, kes televiisoreid parandas. Erialatutvustuse loengus sain teada, et nendeks asjadeks on teleskoobid. Mitmetes loengutes sain teada erinevate lühendite tähendusi nagu näiteks AIR – Antenna Integrated Radio, TAAT – Eesti Haridus- ja Teadusasutustevahelise Audentimise ja Autoriseerimise Taristu, WRC – raadiomaailma olümpiamängud, TJA- Tehniline Järelvalve Amet, millest mul polnud varem ühtegi teadmist. Lühendustest/tähistest võiks veel välja tuua tehnilistel esemetel (nagu näiteks mikrofonil) olev „C-täheline märk“, mis tähistab seda, et see teatud seadeldis on lubatud kasutada Euroopas ning täidab kõik vajalikud kriteeriumid. Kui aga selline tähis puudub, siis võidakse ese sult ära võtta, sest pole lubatud.
inimesena. Klientidele saadetakse paroole üle turvamata võrgu ja sealt saab samuti häkker andmetele ligi. Häkker võib tungida veebipoe andmebaasi, SQL attack. Häkker võib varastada koos teiste paroolidega ka FTP paroolid ning siis vabalt tegutseda. Kui häkker ründab panga serverit, saab ta isikute krediitkaartide andmetele tuginedes klientide vara kuritarvitada. Et tutvariske vähendada, mõned pangad on teinud topelt audentimise süsteemi, et kliendil on pin ning veel paroolikaart, kust kombineeritud kujul peab klient enda tuvastamiseks andmeid sisestama. 4. Millised on riskide kolm kategooriat, iseloomusta neid. Kõrge riskitase, vastuvõetamatu risk Kõrgenenud riskitase Riski vähendamine on soovitatav Vastuvõetav riskitase Olemas kolm kategooriat 1. Vastuvõetamatu risk
Avalik võti antakse teistele. Näiteks ID-kaardi puhul saab öelda, kellele saata ja määrad kellele saata soovitakse (digiallkirjastamine). Digiallkirjastamiseks kasutatakse enda salajast võtit(PIN). Dekrüpteerimiseks piisab kui vastuvõtjal on avalik võti. Audentib ära, aga ei krüpteeri. Audentimine – kaitse aktiivse rünnaku, spoofimise ja andmete muutmise vastu. (Krüpteerimine kaitseb passiivse rünnaku eest – krüpteerimine on üks audentimise viise). 50 Kellelt on andmed pärit? Kas tegelik allikas on see, kes ta väidab end olevat? Kas andmeid on ülekande käigud kolmandate osapoolte poolt muudetud? Alati pole krüpteerimine mõislik. Näiteks kui on vaja paljudele sõnumit saata (häiresõnum). Krüpteerimine võtab väga palju ressurssi. Tarkvara pole ka mõislik krüpteerida, see teeks tarkvara jooksmise aeglasemaks.
Avalikus võrgus liiguvad paketid avalikult, aga nad on krüpteeritud. Avalikus võrgus paketi sisu on krüpteeritud ja uus IP päis on juurde pandud. Luuakse n-ö tunnel, kas otspunktide vahel, kahe ruuteri vahel või ruuteri ja otspunkti vahel. Kiri pannakse turvaümbrikusse ja see liigub läbi avaliku võrgu ja teises tunneli otsas võetakse väline ümbrik ära ja saadakse sisu kätte. IP turvalisuse tasemel on tegemist kahe protokolliga: 1) AH Tagab audentimise ja sõnumi terviklikkuse ehk allkirjastamise 2) ESP Paneb juure ka salastatuse krüpeeringu. Kahe otspunkti vahel luuakse turvaühendus ehk tegelikult luuakse võrgukihi tasemel ühendusele orienteeritud andmevahetus. Kaks otspunkti lepivad omavahel kokku, millist algoritmi kasutatakse, kuidas krüpeeritakse ning kuidas allkirjastatakse. 58. Võrguhaldus, SNMP Võrgud koosnevad suurel hulgal igasugustest komponentidest. Kasutusel on
annaabi.ee 
