Ta pandi vangi ning hiljem ilmselt poodi üles. Jose käitus täpselt nii nagu Carmen teda palus. Ta oli pimestatud armastusest Carmeni vastu ning oli valmis kõigeks, et Carmen teda armastaks. Ta püüdis käituda kaine mõistuse järgi, mis käskis tal keelduda mitmetest tegudest, kuid lõpuks sundis siiski Carmeni palve teda meelt muutma. Oma sõjaväe töösse suhtus Jose suurima lugupidamisega ning austusega. Ta kaitses meeleldi seda riiki, kus ta elas. Ta pürgis järjest kõrgemate auastmeteni. Oma kaaslastesse suhtus ta enamasti nii nagu nemad suhtusid temasse. Kuigi Ükssilma tappis ta vaid palavast armastusest Carmeni vastu. Enamikel juhtudel püüdis Jose siiski oma kaaslaste eest võidelda ning nendele toeks olla. Iseendasse suhtus ta kindlasti madalama lugupidamisega kui Carmenisse. Ta enda heaolu polnud pooltki nii oluline. Jose uskus tõelisesse ning kirglikusse armastusse. Jose oli piisavalt temperamentne, kui asi puutus millesegi, mis pidi kuuluma temale, kuid
Jose käitus täpselt nii nagu Carmen teda palus. Ta oli pimestatud armastusest Carmeni vastu ning oli valmis kõigeks, et Carmen teda armastaks. Ta püüdis käituda kaine mõistuse järgi, mis käskis tal keelduda mitmetest tegudest, kuid lõpuks sundis siiski Carmeni palve teda meelt muutma. Oma sõjaväe töösse suhtus Jose suurima lugupidamisega ning austusega. Ta kaitses meeleldi seda riiki, kus ta elas. Ta pürgis järjest kõrgemate auastmeteni. Oma kaaslastesse suhtus ta enamasti nii nagu nemad suhtusid temasse. Kuigi Ükssilma tappis ta vaid palavast armastusest Carmeni vastu. Enamikel juhtudel püüdis Jose siiski oma kaaslaste eest võidelda ning nendele toeks olla. Iseendasse suhtus ta kindlasti madalama lugupidamisega kui Carmenisse. Ta enda heaolu polnud pooltki nii oluline. Jose uskus tõelisesse ning kirglikusse armastusse.
193. aastal olid keisritroonil Pertinax, Julianus ja lõpuks Septimius Severus. Karm ja kõvakäeline Severus tegi ühe viimastest katsetest tugevdada riiki sõjaväe ja ametnikkonna ühendamise teel. Sõjaväes teostati suured ümberkorraldused. Sõdurite olukord paranes: neil lubati omada perekondi, kes võisid elada alalise laagrikoha läheduses. Piirialadel lubas Severus sõdureil ka maad harida. Sõdureile anti võimalus teenistusredelil tõusta kõrgeimate juhtivate auastmeteni. Ametnikeks hakkas Septimius Severus määrama endisi sõdureid. Ta püüdis valitseda üksnes sõdurite ja ametnike toel. Senat ja rahvakoosolek kaotasid igasuguse tähtsuse riigiasjade juhtimisel. Tema järeltulija Marcus Aurelius Severus Antoninus, hüüdnimega Caracalla sai 212. a ainuvalitsejaks. Võimule saades andis ta Rooma kodaniku õigused impeeriumi kõigile vabadele elanikele. 3. sajandiks olid need õigused oma kunagise kaalu ja eelised kaotanud.