sajandil Taani võimuperioodil. 1259.aastal räägib juba Taani kuningas oma Eestimaa vasallidest. Conrad von Jungingen annab rüütelkonnale armukirja, mille alusel võib pärida mees- ja naisliini pidi viienda sugulusastmeni. Rootsi kuningas nõudis vannet kirjalikult, kohalikud aga olid harjunud seda tegema suuliselt. Rüütelkonna institutsioonid: Maanõunike kolleegium ja Maapäev. Kolleegium juhtorgan, 12 maanõunikku, amet eluaegne, tasu pole, loeti auametiks. Rüütelkonna peamehe institutsioon, suurima autoriteediga kolleegiumis. Maapäev kõik rüütlimõisate omanikud, ka need, kes ei kuulunud rüütelkonda, seega ka mitte-aadlikud. Dokumentides nimetatakse tihti rüütel- ja maiskonnaks. Puududa ei tohi, trahv. Maapäeva kutsus kokku riigivõimu esindaja. Kokku saadi tavaliselt talvel, sest kevadel ja sügisel teed lagunenud, suvel muudki teha. Jaanuarist tavaliselt hakkasid
valitsused. Maakonna volikogud valiti kaudselt, maakonna volikogu omakorda valis maavalitsuse. Maavalitsuse tegevust hakkas juhtima maavanem, kelle nimetas ametisse vabariigi president. Maakondlik omavalitsus asendus pm riigipoolse juhtimisega. Valdade omavalitsuse reformiti samuti. Vallavolikogude liikmete arvu 85 vähendati, volikogude otsustusõigust piirate. Volikogu liikmete amet muudeti auametiks, enne said palka. Vallavalitsused likvideeriti, asendati vallavanema ja tema abiga, suuremates valdades 2 abi. Domineerivaks sai vallavanema tahe. Kõige keerulisemaks muudeti linnaomavalitsuste süsteem. Linnavanem allutati maakonnavalitsusele. Maakonnavalitsus polnud midagi enamat kui keskvõimude käepikendus. II astme linnade puhul olukord kõige vabam. Seni lõplikult lahendamata suhted riigivõimu ja ülikoolide vahel. 38 hakkas kehtima ülikoolide seadus
allutamine riigikontrollile. Maakondade omavalitsused: nendeks olid maakonna volikogud ja maakonna valitsused. Maakonna volikogud valiti kaudselt, maakonna volikogu omakorda valis maavalitsuse. Maavalitsuse tegevust hakkas juhtima maavanem, kelle nimetas ametisse vabariigi president. Maakondlik omavalitsus asendus pm riigipoolse juhtimisega. Valdade omavalitsuse reformiti samuti. Vallavolikogude liikmete arvu vähendati, volikogude otsustusõigust piirate. Volikogu liikmete amet muudeti auametiks, enne said palka. Vallavalitsused likvideeriti, asendati vallavanema ja tema abiga, suuremates valdades 2 abi. Domineerivaks sai vallavanema tahe. Kõige keerulisemaks muudeti linnaomavalitsuste süsteem. Linnavanem allutati maakonnavalitsusele. Maakonnavalitsus polnud midagi enamat kui keskvõimude käepikendus. II astme linnade puhul olukord kõige vabam. Seni lõplikult lahendamata suhted riigivõimu ja ülikoolide vahel.
annaabi.ee 
