1834 artikkel ,,Saksa ooper"->väga kriitiline. Ooper ,,Armastuse kuld" Itaalia eeskujudel. Oli Magdeburis linnaooperi teatris dirigent. Kööningsberg-> Riia (1837, ooperiteatri muusikadirektor) ->"Rienzi" idee leidmine (Prantsuse Suur ooper). 1839 põgeneb Riiast. Pariis 1839-1842 ,,Lendav Hollandlane" loomise idee. Ooperikuningas Mayerbeer. Lõi aktiivselt muusikat- avamäng "Faust", romansid, ooper ,,Lendav Hollandlane" 1840-42 ilmus 24 kriitilist artiklit.Hakkas maailma nägema auahnena, hakkas rohkem rõhku pöörama sotsiaalsetele väärtustele. Kirjutiste toon terav. Treesten 1842-49 Õukonnaooperiteatris dirigent, lavastus ,,Lendav Hollandlane" , ,,Rienzi" Üritas läbi viia ooperi reformi. Intriigid lauljate ja orkestritega kuna ootas kõrget tulemust. Ooperid Tannhäuser 1845, ,,Lohengerin" 1848 Dirigeeris sümfooniaid: Beethoveni sümf ,,9 sümfoonia" ettekanne 1848-49 revolutsioonipuhangud-> nägi varianti kuidas kunstielu ümber korraldada-> artikkel
Agaralt lõi ta ka muusikat. Peale "Rienzi" valmisid tal veel avamäng "Faust" Goethe järgi, ooper "Lendav Hollandlane", lisaks sellele veel mõned romansid prantsuse tekstidele. Eraldi väärib tähelepanu Wagneri kirjanduslik tegevus Pariisis. Ajavahemikul 1840-1842 ilmus talt 24 kriitilist artiklit, millistest osa ilmusid Pariisi, osa Dresdeni ajalehtedes. Lootuste purunemine vastu rahamaailma ükskõiksus ja pidev aineline puudus avasid paljuski helilooja silmad. Nüüd nägi ta seda auahnena, silmakirjalikuna ja lõbustusjanulisena. Oma artiklites näitas ta loova vaimu traagilist hukkumist kesk pealiskaudsust ja külma egoismi. Ta kirjutise toon oli terav ja väljakutsuv nagu alati. 6 Dirigendina Drestenis 1842-1849 Siinses õukonna ooperiteatris õnnestus tal lavastada oma ooperid "Rienzi" ja "Lendav Hollandlane". "Rienzi" menu ületas ootused
Kuna mujalt vana-Liivimaalt abi ei saadud ja Narva oli sõltunud kauplemisest venemaaga alistusid nad, tingimustel et kõik, kes soovisid, võisid vabalt lahkuda, linn säilitas oma kaubandusõigused. Kuid Narva põles maha. Juuli algul alistus Tartu.- Tartu Piiskopkonna lõpp.Taani aadlike vahendusel sõlmiti 1559 aastal pooleaastane vaherahu liivi ordu ja venemaa vahel.1559 september ostis Taani kuningas Saare-Lääne piiskopkonna ning andis selle oma vennale, hertsog Magnusele. auahnena ostis ta veel kuramaa ja Tallinna piiskopi ametikoha. Samuti kavatses vallutada kõik venelaste poolt vallutamata jäänud alad. 1560 alustasid venelased uut pealetungi. Viljandi alistus, Liivi ordule oli jäänud vaid Tallinn, Pärnu ja Paide. 1560 Talupoegade ülestõus- Aadlite vastu, ei tahteud enam mõisatööd teha, taheti saada vabaks. Koluvere linnuse juures ründas ülestõusnud talupoegi läänemaa aadlitest tugev ratsasalk. tapeti ligi 200 talumeest.
annaabi.ee 
