Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"atson" - 6 õppematerjali

atson - Marie Underi truu saatja, erasekretär.
Ajakiri Looming 1940-1945
8
ppt

Ajakiri Looming 1940-1945

Uudiskirjanduse avaldamine Teemad 19401941 Sotsialistlik realism Kommunismi ülistamine Hispaania kodusõda Autoreid 19401941 Jakobson Metsanurk Kangro Linde Ilf ja Petrov Luts Vihalemm Teemad 19411945 Sõda Natside porritrampimine Võidu ülistamine Autoreid 19411945 Ristikivi Schmuul Vibo Atson Pinna Töölaul K. Merilaas Astub julgelt töölisvägi stalinliku lipu all. Pole tõkkeks mingi mägi, sügavus, ei kaugus tal. Allikad Ajakiri "Looming" 1940. a, 1941. a, 1945 .aasta. http://digar.nlib.ee/otsing/avaleht?pid=nlibdigar:44282 http://et.wikipedia.org/wiki/Looming_%28ajakiri%29

Kirjandus → Kirjandus
7 allalaadimist
Väliseesti kirjandus
2
doc

Väliseesti kirjandus

August Gailit "Leegitsev süda" ; "Ekke Moor"; "Kas mäletad, mu arm" 3. August Mälk "Tee kaevule"; "Jumalaga, meri" 4. Elin Toona "Puuingel"; "Kaleviküla viimne tütar"; "Sipelgas sinise kausi all" 5. V. Uibopuu "Keegi ei kuule meid" 6. Helga Nõu "Kass sööb rohtu" 7. Ilmar Laaban "Oma luulet ja võõrast"; "Sõnade sülemid, sülemite süsteemid" 8. Johannes Aavik "Uute sõnade sõnastik"; "Keel kaunima kõlavuse poole" 9. Artur Atson " Lehekülg ajalooraamatust";"Luuletused" 10.Albert Kivikas "Lendavad sead"; "Lumimemm" Nimeta välismaal ilmunud ajalehti ja ajakirju Ajakiri Ajaleht Tulimuld B. Kangro Teataja Mana I. Grünthal Malevlane Eesti looming (1944) Kes juhtis eesti kirjanduselu Lundis? Bernard Kangro Millised Ristikivi teosed kuuluvad nn Tallinna triloogiasse. Miks?

Kirjandus → Kirjandus
31 allalaadimist
Eesti kirjandus 20-sajandi esimesel poolel
1
doc

Eesti kirjandus 20. sajandi esimesel poolel

1. ,,Noor-Eesti" ­ Sai alguse 20. sajandi alguses loodud salajastest õpilasringidest. Juhtkujud ­ Suits, Tuglas, Aavik, Ridala, Linde. Suits:"Olgem eestlased, saagem eurooplasteks" ,,Siuru" kirjandusrühmitus, loodi aastal 1917. Asutas Gailit. Juhtkujud ­ Under, Semper, Tuglas, Adson, Visnapuu. Moto ­ ,,Loomise rõõm ­ see olgu me ainus tõukejõud."Tuglas. Tähtsustasid armastusluulet. ,,Tarapita" ­ 1921-1922 Kirjanduspoliitiline rühmitus. Liikmed ­ Kivikas, Semper, Under, Atson, Barbarus, Tuglas, Alle, Kärner, Tassa. Tarapita esmajoones seotud Eesti probleemidega, oli kohaliku kirjanduse ja kultuuri eest kõneleja meie tolleaegses ühiskonnas. 2. Millised kirjanikud tõstsid nooreestlased tolmu alt välja. Juhan Liiv, Kristjan Jaak Peterson 3. Novell ­ tiheda sündmustiku ja väheste tegelastega jutustus, mis piirdub harilikult ühe keskse teemaga ja lõpus on puänt. (Tuglas, Gailit) Sonett ­ luulevorm. Koosneb 14 värsireast, mis paigutuvad stroofidesse

Kirjandus → Kirjandus
45 allalaadimist
Kirjanduslikud rühmitused
2
doc

Kirjanduslikud rühmitused

nime all. Liikmed August Gailit, Marie Under, Johannes Semper, Friedebert Tuglas, Artur Adson, Henrik Visnapuu. 1919. aastal tekkisid siurulaste vahel konfliktid, mis viisid August Gailiti ja Henrik Visnapuu lahkumiseni rühmitusest. Nende asemele tulid mõneks ajaks August Alle ja Johannes Barbarus, ent see ei päästnud Siurut kokkuvarisemisest. Korraldasid tuluõhtuid, et korjata raha väljaannete jaoks. 1917 andsid välja teoseid: A. Atson "Henge palango" H. Visnapuu "Amores" J. Semper "Pierrot" M. Under "Sonetid" Tähtsus: viidi uuele tasemele armastus-ja loodusluule muutsid kirjanduse populaarseks tõmbasid kirjandusele üldsuse tähelepanu Tarapita Eestlaste sõjahüüde:"Taara, avita!" järgi tuleb rühmituse nimi.Tegutses aastatel 1921- 1922. Tegemist oli eelkõige kirjanduspoliitilise rühmitusega, mis teadvustas kultuuri kehva olukorda ja võitles kirjanduse ja kultuuri parema koha eest uues ühiskonnas.

Kirjandus → Kirjandus
130 allalaadimist
Lühikokkuvõte väliseesti kirjanikest
1
doc

Lühikokkuvõte väliseesti kirjanikest

Kirjandus muutub skemaatiliseks, pealiskaudseks, halvaks. Soositud vorm oli proosa, ka ainult riimiline luule(vähe). Nö. "päris kirjandus" levis salaja, käsikirjadena. Tingimused hakkasid muutuma alles pärast Stalini surma(1953) Väliseesti kirjandus ­ Al. 1944. 3 rühma: vanem, keskmine, noorem põlvkond. Vanem põlvkond: Eestist lahkudes juba tuntud kirjanikud. Nende looming kannatas ilmselt kõige rohkem, jääks nagu pooleli. H. Visnapuu, M. Under, A. Atson, A. Gailit, G. Suits, Fr. Tuglas. Teemad: koduigatsus, kodumaa, lapsepõlv, surm. Keskmine põlvkond: sündisid ja said hariduse Eestis, ei olnud kirjanikena tuntud, võib-olla olid avaldanud oma esimesed teosed. B. Kangro, K. Lepik, K. Ristikivi, A. Kalmus, I. Laaban. Teemad: koduigatsus, kodumaa mälestused, pagulus, mõned kirjut. sõjast, hiljem keskkonnast, kus nad viibivad, ajaloolised teosed

Kirjandus → Kirjandus
109 allalaadimist
Eesti kirjandus I-kordamine
28
docx

Eesti kirjandus I, kordamine

Metsanurk töötas Tallinnas ,,Teataja" toimetuses. Kutsus kokku seltskonna, et välja anda almanahh vms. Kokkusaamisele midagi tõsisemat ei järgnenud, küll aga seltskond nooremaid kirjanikke leidis, et miks peakski tulema kokku kirev seltskond kirjanikke ja midagi poolvägisi kokku panema. Teeme ise ühe kirjandusliku rühmituse. Nii saad kokku A. Atsoni juures algajaid kirjanikke, kelle hulka kuulusid: M. Under, A.Gailit, H. Visnapuu, F. Tuglas, A. Atson. Esialgu sai kokku viis noort kirjanikku, hiljem liitus seltskonnaga J. Semper. Nemad moodustasidki Siuru - kuus liiget: 5 meest, 1 naine. Tuglas oli hiljuti saabunud pagulusest. Ta oli ainus kogenud kirjanik. Teised kõik nooremad. A.Gailit. Sünd 1891. 1910 oli avaldanud ühe jutustuse ,,Kui päike läheb looja". See üsna tagasihoidlik teos. G. Sai ka kriitikutelt valusasti mööda näppe. Tegi pigem I ms alguses ajakirjanikutööd. G isaliini pidi lätlane. Kuna

Ajalugu → Ajalugu
22 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun