jaotumisel statsionaarse ja mobiilse faasi vahel, lubades erinevate ainete kvalitatiivset ja kvantitatiivset analüüsi. Statsionaarne faas on paigaldatud kolonni sisse ning mobiilne faas voolab läbi kolonni kandes endaga kaasa analüüsitavat proovi. Mobiilse faasina kasutatakse polaarseid (nt vesi) või mittepolaarseid orgaanilisi solvente (nt heksaan) ja statsionaarse faasina silikageeli. Pöördfaaskromatograafia korral on mobiilne faas suhteliselt polaarne (vesi, metanool, atsetonitriil) ning statsionaarne faas mittepolaarne, tüüpiliselt silikageel, mille pinnale on seotud pikad süsivesinikahelad (C8-C18). Pöördfaaskromatograafias toimub lahutamine analüüdi molekulide polaarsuste alusel (komponendid elueeruvad polaarsuse kahanemise järjekorras). Olenevalt sellest, kuidas mobiilse faasi koostis mõjutab analüüsitavate ühendite lahutust kasutatakse vedelikkromatograafias kas isokraatilist või gradientelueerimist
· lahusti omju Sn2 reaktsioonile (lahustiga saab soojust juurde anda) polaarsed lahustid soodustab sideme katkemist, stabiliseerib lahkuvat ruhma, nukleofiili omadus eriti ei muutu protoonsed: metanool, etanool, vesi; norgendab oluliselt nukleofiili vesiniksidemete tottu aprotsoonsed: DMSO (dimetuulsulfoksiid), HMTA, DMF (N,N- dimetuulformamiid), THF (tetrahudrofuraan), AcCn (atsetonitriil) · Sn2 reaktsioonis on lahustiks polaarne aprotoonne lahusti · Sn1 reaktsiooni mõjutavad tegurid: substraadi struktuur · karbkatioon on seda stabiilsem, mida enam tal on alfa C-H sidemeid. Sb1 reaktsioon toimub seda ladusamalt, mida stabiilsem on tekkiv karbkatioon · primaarne haliid Sn2- nõuab head nukleofiili · tertsiaarne haliid Sn1 · lahusti mõju: mida polaarsem lahusti, seda kergemini C-X side katkeb ja karbkatioon tekib
etanooli liitmisel keteeniga. Lahusti ja sünteesilähteaine. 3 metüülbutüületanaat (isoamüülatsetaat) -tugeva pirnilõhnaga vedelik, kasutatakse toiduainete ja parfümeeriatööstuses. N,N dimetüülmetaanamiid (N,N-dimetüül-formamiid) - värvuseta vedelik, seguneb veega igas vahekorras. Lahustab mitte ainult orgaanilisi vaid ka anorgaanilisi aineid. Seega annab unikaalse võimaluse nendevaheliste reaktsioonide läbiviimiseks. Etaannitriil (atsetonitriil) Lahustab samuti orgaanilisi ja anorgaanilisi aineid. Amiinid, nende saamine, tähtsus ja omadused. Amiinid on aluselised, enamasti vees lahustuvad ebameeldiva lõhnaga gaasilised (metüülamiin, etüülamiin), vedelad või tahked (alates primaarsest dotetsüülamiinist C12H25NH2) ained, mis moodustavad hapetega sooli. Hüdrofiilsed. H-sidemed nõrgemad kui alkoholides (polaarsus väiksem), seetõttu lahustuvad vees halvemini kui alkoholid.
Etüületanaat (etüülatsetaat) - saadakse etanooli liitmisel keteeniga. Lahusti ja sünteesilähteaine. 3 metüülbutüületanaat (isoamüülatsetaat) -tugeva pirnilõhnaga vedelik, kasutatakse toiduainete ja parfümeeriatööstuses. N,N dimetüülmetaanamiid (N,N-dimetüül-formamiid) - värvuseta vedelik, seguneb veega igas vahekorras. Lahustab mitte ainult orgaanilisi vaid ka anorgaanilisi aineid. Seega annab unikaalse võimaluse nendevaheliste reaktsioonide läbiviimiseks. Etaannitriil (atsetonitriil) Lahustab samuti orgaanilisi ja anorgaanilisi aineid. 16. Orgaanilised väävliühendid, tioolid. Väävel orgaaniliste ühendite tüübid oksüdatsiooniastmega II on: Tiool e.tioalkohol R-S-H ,sulfiid R-S-R , disulfiid R-S-S-R. Kahevalentne väävel on tugev nukleofiil , ühineb kergesti elektofiiliga, muutudes kolmevalentseks ja tõustes oksüdatsiooniastmesse IV. Väävli oksüdatsiooniaste IV esineb sulfoksiidides. Väävli oksüdatsiooniaste VI esineb sulfoonides,
annaabi.ee 
