......................................................................... 4 Homofermentatiivsed piimhappebakterid (Põhiprodukt käärimisel on.................................. 4 piimhape)............................................................................................................................. 4 Heterofermentatiivsed piimhappebakterid (peale piimhappe tekib käärimisel...................... 4 rida kõrvalprodukte - äädikhape, etüülalkohol, CO2, diatsetüül, atsetoiin)........................... 4 Lisaks.................................................................................................................................. 5 PROBIOOTIKUMIDELE ESITATAVAD NÕUDED................................................................... 5 PIIMATOOTED JA PROBIOOTIKUMID.................................................................................. 5 PROBIOOTIKUMIDE MÕJU......................................................................................
· Lactobacillus bulgaricus. · Lactobacillus cosei. · Lactobacillus delbrückii. · Lactobacillus plantarum. · Streptococcus cremoris. · Streptococcus lactis. · Streptococcus termophilus. Heterofermentatiivsed piimhappebakterid (peale piimhappe tekib käärimisel rida kõrvalprodukte - äädikhape, etüülalkohol, CO2, diatsetüül, atsetoiin) · Bacterium eucumeris · Lactobacillus brevis · Lactobacillus fermentum · Leuconastoc cremoris · Leuconastoc dextranicum · Leuconastoc mesenteroides · Streptococcus acetoinicus · Streptococcus diacetilactis Lisaks: · Bifidobacterium spp. · Lactobacillus fermentum ME-3 (töötati välja Eestis)
Fermentatsioon on suhteliselt ebaefektiivne energia genereerimiseks, mistõttu vajaliku energiahulga saamiseks fermenteeritakse suures koguses suhkruid. Tabel 3 Erinevate mikroobide poolt keskkonda eritatavad lõpp-produktid. Mikroob Produktid Pärmid Etanool, CO2 Streptococcus, Lactobacillus Laktaat Enterobacter Etanool, atsetoiin, laktaat, CO2 Aeromonas 2,3-butüleenglükool, atsetaat Clostridium propionicum, Propionibacterium, Propionaat, atsetaat, suktsinaat, CO2 Corynebacterium diphteriae, Neisseria Escherichia, Salmonella, Shigella, Proteus Laktaat, atsetaat, suktsinaat, etanool, H2, CO2 Clostridium, Neisseria Butanool, butüraat, atsetoon, isopropanool, atsetaat, etanool, H2, CO2
moodustub püruvaatdehüdrogenaasne kompleks ja toimub püruvaadi NAD-seoseline dekarboksüülimine AcCoAks ja selle edasine aeroobne katabolism tsitraaditsüklis. Enterobakteriaalsel käärimisel on 2 tüüpi: 1) Hapete segu teke iseloomulik püruvaadist atsetaadi jt hapete teke. 2) Butaandioolkäärimine tekivad neutraalsed produktid. Püruvaadist moodustatakse mitte happeid, vaid neutraalset butaandiooli. Protsessis eraldub rohkesti CO2. Vaheproduktiks on atsetoiin. Anaeroobne hingamine, selle olemus ja levik looduses. Anaeroobse hingamise tüübid. ATP moodustumine anaeroobsel hingamisel. Anaeroobse hingamise energeetika. Anaeroobsete hingajate partnermikroobid looduses. Anaeroobne hingamine on protsess, kus oksüdeeritavalt substraadilt ärastatud elektronid kantakse hapnikust erinevale anorgaanilisele elektroni aktseptorile ja ATP moodustub membraansel fosforüülimisel.
annaabi.ee 
