Miks on oluline sapinõre? Sapp seedeensüüme ei sisalda, kuid ta muudab rasvad hõlpsamini seeditavaks. Lipiidid – vist Mitu küsimust oli higistamise teemal a’la: Higistamine milleks – jahutamiseks Higistamisel eraldub peamiselt mis – vesi … vist Kus asub enamus organismis olevast kaltsiumist? Luukude – vist Kuidas toimub CO2 ja O2 vahetus kopsudes? Difusioon Kuidas toimub CO2 transport? Veres lahustunult….. või midagi sellist Kuidas või mis tekitavad südametoonid? atriventrikulaarklappide sulgumine… vist Mis on motoorne ühik? moodustab motoneuron koos kõikide innerveeritavate lihaskiududega…
hapnikuvarudest. Tervel inimesel eristatakse kõiki 5 sakki, haigel ilmnevad muutused. Akustilised nähud südames, südametoonid. Südametöö ajal tekivad helid südametoonide ( I süstoolne- ja II diastoolne toon ) peamiseks tekkepõhjuseks on klapihõlmade võnkumine sulgumise hetkel , millest tulenevad toonide ja kestuse erinevused. (*Süstoolne- tekib vatsakeste süstoli alul, selle põhjustab vatsakeste lihaste kontrahheerumine ja atriventrikulaarklappide sulgumine; *Diastoolne tekib poolkuuklappide sulgumisest vatsakeste diastoli ajal). Veel eristatakse III- ndat südametooni, mille põhjustab vatsakeste seinte võnkumine täitumise faasis. IV-ndas südametoon , mis tekib kodade süstoli ajal täiumisfaasi lõpul. Südametoonide kuulamisel on kuuldavad I (madalam , kestvam) ja II (kõrge, lühike) südametoon. Südametoonide registreerimist nim. fonokardiograafiaks ja saadud graafikut fonokardiogrammiks (on eristatavad ka III ja IV südametoon)
energia- ning hapnikuvarudest. Tervel inimesel eristatakse kõiki 5 sakki, haigel ilmnevad muutused. Akustilised nähud südames, südametoonid. Südametöö ajal tekivad helid südametoonide ( I süstoolne- ja II diastoolne toon ) peamiseks tekkepõhjuseks on klapihõlmade võnkumine sulgumise hetkel , millest tulenevad toonide ja kestuse erinevused. (*Süstoolne- tekib vatsakeste süstoli alul, selle põhjustab vatsakeste lihaste kontrahheerumine ja atriventrikulaarklappide sulgumine; *Diastoolne tekib poolkuuklappide sulgumisest vatsakeste diastoli ajal). Veel eristatakse III- ndat südametooni, mille põhjustab vatsakeste seinte võnkumine täitumise faasis. IV-ndas südametoon , mis tekib kodade süstoli ajal täiumisfaasi lõpul. Südametoonide kuulamisel on kuuldavad I (madalam , kestvam) ja II (kõrge, lühike) südametoon. Südametoonide registreerimist nim. fonokardiograafiaks ja saadud graafikut fonokardiogrammiks (on eristatavad ka III ja IV südametoon)